Tänasel piimafoorumil analüüsitakse globaalseid väljakutseid

Foto: shutterstock.com

Täna on Rakveresse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsioonilisele piimafoorumile kogunenud piimatootjad ja -töötlejad üle Eesti. Piima tootmine on Eesti põllumajanduse olulisemaid ekspordile suunatud tegevusharusid.

„Globaalsed väljakutsed – nagu kliimamuutused ja piiratud ressursid – mõjutavad meid kõiki, ka piimasektorit. 2015. aastal 195 riigi poolt sõlmitud Pariisi kokkulepet, mille põhieesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine, tuleb ellu viia ning sellesse peab panustama ka piimandussektor,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Saroni sõnul peavad põllumehed ja toidutööstused muutustega kaasas käima ning ümber korraldama senised tootmis- ja töötlemisstrateegiad. Eelkõige tuleb ümber kujundada mõtteviis ja püstitada reaalsed eesmärgid.

Piimafoorumil räägitaksegi, millised on piimandussektori roll ja võimalused kaasaegse bio- ja ringmajanduse taustal, kuidas pidada sammu kiirelt areneva tehnoloogiaga ning olla edukas järjest karmistuvates konkurentsitingimustes?

SEB Panga analüüsi kohaselt on Baltimaade toorpiima aastatoodang viimastel aastatel püsinud 3 miljoni tonni juures. Nii Eesti kui ka Läti aastatoodang on 0,7 – 0,8 miljonit tonni ning Leedul ligi 1,4 miljonit tonni. Kui Eesti aastatoodang on viimastel aastatel kasvanud, siis Läti puhul on näha pigem langustrendi. Piimatoodete valmistamise aastamaht on Balti riikides endiselt veidi üle 2,8 miljoni tonni, millest lõviosa – ligi 1,7 miljoni tonni – töötleb Leedu. Läti ja Eesti vastav näitaja on ligi 0,6 miljonit tonni ning siingi on näha kasvu Eesti ning langust Läti mahtudes.

Homme, 4. oktoobril jätkub Rakveres Aqva Spa konverentsikeskuses piimatootjate kogunemine esimese piima väikekäitlejate konverentsiga „Väikekäitlejad – kas tüütud putukad või piimanduse mitmekesistajad?“. Konverentsi teemaks on väikekäitleja roll lokaalses ja globaalses toidutarneahelas, räägitakse ka sellest, kuidas kohaneda muutustega ning milline on või peaks olema väikekäitlejate võimekus? Kas väikekäitlus on mööduv trend või kindlat kohta hoidev nišš? Kuidas vastata tarbijate ootustele, leida sobiv tootearendusstrateegia, mis tagab piisava eristumise tööstuslikust tootmisest?

Viimastel aastatel on piima väikekäitlemine meie põllumajandustootjate seas jõudsalt kasvanud. Eestis kasvatatakse lisaks piimalehmadele ka kitsi ja lambaid, kelle piimast valmistatakse eripalgelisi tooteid. Piimaväikekäitlejad on moodustanud oma liidu ja tegelevad oma toodete ühisturundusega. Konverentsil räägivad ka Poola ja Austria esindajad, kes jagavad kogemusi oma riikides.

Foorum toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm loomakasvatuse tegevusvaldkonnas II“ raames. Mõlema konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Lisainfo: Tiina Saron, EPKK juhatuse liige, tel 51 31 535, tiina.saron@epkk.ee

Eelmine luguPõllumeeste pingutused kandsid vilja, kuid hea saagiaasta varjupooleks on hinnalangus
Järgmine luguAlates tänasest saab registreeruda põllumajanduse aastanäituse EPA2019 seminaridele