Põllumehe lemmikleib 2016 on Meie Eesti rukkileib

Eile Paides toimunud põllumajandus-kaubanduskoja teraviljafoorumil valiti pimetestil „Põllumehe lemmikleivaks 2016“ Eesti Leivatööstuse traditsiooniliselt kääritatud juuretisega „Meie Eesti“ rukkileib.

„Meie Eesti rukkileib on valmistatud Eestis kasvatatud rukkist. Tegemist on seega läbi ja lõhki kodumaise leivaga, mis väärtustab Eesti põllumeeste tööd ning jõuab tänu meie möldrite ja pagarite igapäevasele hoolele Eesti tarbijate toidulauale,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Varasemalt on Meie Eesti rukkileib pälvinud ka professionaalsete toiduekspertide heakskiidu. Eesti Leivatööstuses valminud leib kannab Tunnustatud Eesti Maitse päritolu- ja kvaliteedimärki. Pääsukesemärk antakse tootele, mille valmistamisel kasutatud põhitooraine on 100% kodumaise päritoluga,“ lisas Sõrmus.

Teraviljakasvatajaid, jahutootjaid ja leivatööstusi ühendav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda soovib selle konkursiga väärtustada Eesti leiba ja kohalikku rukkikasvatust. Kui 1990ndate alguses kasvatati Statistikaameti andmetel Eestis rukist koguni 60 000 hektaril, siis möödunud aastal kasvatati Eestis rukist 14 300 hektaril. 2014/2015 saagiaastal toodeti Eestis 49,5 tuhat tonni rukist, sellest toiduna tarbiti 23,4 tuhat tonni. Rukkitoodete tarbimine Eestis on vähenenud – kui käesoleva sajandi alguses tarbiti tootekaalus Eestis keskmiselt ca 23 kg rukist, siis viimase viie aasta keskmine on olnud vaid 15 kg.

Tänavu valiti põllumehe lemmikleiba juba neljandat korda. Kahel korral on põllumehe lemmikleivaks valitud Poodiumi käsitööleib. Viimati 2014. aastal võitis põllumeeste südamed Karja Rukkileib, mida valmistab Saaremaal asuv ettevõtte OÜ Karja Pagariäri.

Lisainfo Meie Eesti rukkileiva kohta: https://www.eestileib.ee/toode/meie-eesti-rukkileib/

Lisainfo: EPKK avalike suhete juht Malle Lind, tel 50 96 304, e-post: malle@epkk.ee

Eelmine luguTäna on ülemaailmne veepäev: Põllumeestel on veekaitses oluline roll
Järgmine luguVeeseadus vajab muutmist, et loomakasvatajad saaksid nõudeid täita ja keskkond oleks hoitud