Piimatoodang lehma kohta suureneb, lehmade arv väheneb

Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2016 seisuga 648 karja ja 86 349 lehma, mis moodustab 95,4% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (13 540), Lääne-Virumaal (10 288) ja Pärnumaal (9725), teatab Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS. Lehmade arv on aastataguse ajaga vähenenud 4873 võrra ja karjade arv 61 võrra.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2015. aasta keskmine piimatoodang 8851 kg. Võrreldes 2014. aastaga on piimatoodang suurenenud 123 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 9082 kg ja eesti punasel tõul 8105 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4573 kg.

2015. aastal oli viies maakonnas keskmine piimatoodang üle 9000 kg ja veel kaheksas maakonnas üle 8000 kg. Kõrgeima toodanguga lehmad on Tartumaal (9910 kg), Järvamaal (9188 kg), Põlvamaal (9154 kg), Raplamaal (9100 kg) ja Lääne-Virumaal (9043 kg).

Aasta keskmise piimatoodangu põhjal oli kuni 100 aastalehmaga karjadest parim Lea Puur piimakari, kus keskmiseks piimatoodanguks lehma kohta kujunes 12 596 kg. Üle 100 aastalehmaga karjadest oli parim Kaiu LT OÜ, kelle lehmad andsid keskmiselt 12 132 kg piima.

2015. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:

  • 3–10 aastalehmaga karjadest Indrek Kaarelsonil Läänemaal (8 lehma);
  • 11–100 aastalehmaga karjadest Salme Kuldmal Raplamaal (15 lehma);
  • üle 100 aastalehmaga karjadest Tiit Orulepal Läänemaal (113 lehma).

Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.

Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i koduleheküljel.

Eelmine luguLätis toimuval põllumajandustootjate konverentsil arutatakse keskkonnahoiu küsimusi
Järgmine luguJõudluskontrollis on kõige rohkem aberdiin-anguse tõugu lihaveiseid