Loomade karjatamine veekogude ääres aitab hoida keskkonda

Põllumajandus- ja keskkonnaorganisatsioonid leiavad Riigikogule saadetud ettepanekutes, et Veeseaduse muutmisel peaks arvestama seaduse mõjusid nii keskkonnale kui majandusele. Täna Veeseaduse muutmist arutavale Riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud kirjas rõhutatakse, et loomade karjatamine veekogude kallastel peaks olema lubatud juhul, kui sellega ei rikuta veekogu kallast ja hoitakse ära veekogu seisundi halvenemine.

 

“Karjatamisel on oluline roll avatud poollooduslike maastike kujundamisel ja elurikkuse tekitamisel. Vaade suurtele rohusööjatele mõjub inimestele rahustavalt, ka loomale endale on vaba ligipääs veekogule hea. Teadusuuringud näitavad, et karjatamine veekogu ääres kujutab halbade praktikate korral endast veekaitselist riski, vähem on aga uuritud karjatamise vett puhastavat mõju, sest loomad võivad pilliroogu ja teisi kiirekasvulisi taimi süües kalda märgalalt taimetoitaineid välja viia,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi ekspert Kristjan Piirimäe.

 

„Veeseaduse muutmisel on tehtud suur edasiminek karjatamise seadustamisel veekogude ääres. Siiski pole kõik seaduse eelnõus sätestatud nõuded ja piirangud põhjendatud ning loodushoiu seisukohalt vajalikud. Peame eeskätt välistama talvisel ajal loomade maismaaveekogude kallastele pääsu, kuid kindlasti peaks karjatamise lubatud periood olema kooskõlas veekaitse vööndis kasvavate taimede kasvufaasidega,“ selgitas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige Aldo Vaan.

 

„Loomad söövad ülekasvanud taimikut oluliselt halvemini, mistõttu karjatamise alustamisega hilinemine vähendab karjatamise positiivseid mõjusid veekogude kallaste kinnikasvamise ärahoidmisel ja toitainete leostumise vähendamisel. Samuti söövad loomad pilliroogu vaid kasvu algfaasis,“ lisas Jõgevamaa maheveisekasvataja Airi Külvet.

 

Riigikogule saadetud kirjas viidatakse ka probleemidele seoses tahesõnniku kompostimise ja hoidmisega aunades.
„Kehtivate nõuete kohaselt tohib tahesõnnnikut aunas hoida vaid 8 kuud, kuid selle ajaga ei komposteeru sügavallapanusõnnik selleks piisavalt, et seda saaks laotada püsirohumaadele. Leiame, et tahesõnniku ladustamine aunadesse peaks olema lubatud ka talvel, mil aunade loomiseks on kõige soodsamad tingimused. See ei tekitaks olulist ohtu ka keskkonnale,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.
Riigikogule saadetud ettepanekutele kirjutasid alla Eestimaa Looduse Fond, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, MTÜ Liivimaa Lihaveis ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu.
Lisainfo:

EPKK keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg, tel 524 5875, e-kiri: ann.riisenberg@epkk.ee

Eelmine luguEesti piimatoodete Hiina turule jõudmine võtab veel aega
Järgmine luguPõllumeeste Keskliidu presidendiks valiti Tõnu Post