Lihatootmine

2019. aasta kogu lihasektori toodangust moodustab sealiha 56%, linnuliha 24% ja veiseliha 19%.

2019. aastal moodustasid tapetud loomad ja linnud eluskaalus 113 614 t, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3664 t võrra ehk 3% rohkem. Vastavalt Statistikaameti andmetele vähenes aasta taguse perioodiga võrrelduna lamba-ja kitseliha toodang 13%, veiseliha toodang vähenes 9%, samas kasvas sealiha toodang 8% ja linnuliha toodang 5%. Lamba- ja kitseliha moodustavad vaid 1% kogu lihatoodangust. Sigade arv on hakanud kasvama, stabiliseerunud on liha tarbimine tervikuna. Seoses linnuliha tarbimise kasvuga on muutumas liha tarbimise struktuur, kasvab linnuliha tarbimine, väheneb sea- ja veiseliha tarbimine. Vaatamata aastaga kasvanud lambaliha kasumlikkusele on lammaste ja kitsede arv vähenenud.

Lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku 558 000 siga, kellelt saadi 45 254 t liha, aastaga kasvas tapetud sigadelt saadud liha 1858 t ehk 52%.   Veiseid osteti 2019. aastal kokku 32 600, mis on 1200 võrra ehk 4% vähem kui aasta tagasi, samas saadi kokkuostetud veistest 8300 t liha, mida oli 164 t võrra rohkem aasta varasem. Lambaid osteti 2019. aastal lihatöötlemisettevõtete poolt kokku 3100 ehk 800 looma vähem, kui aasta varem ja neist saadi 57 t liha, mida oli 14 t võrra vähem.

Kui toidutööstuse müügitulu moodustas 2019. aastal 16% kogu töötleva tööstuse müügitulust, siis lihatööstus omakorda moodustab 20% toidutööstuse müügitulust ehk 354 mln €. Seda oli 6% rohkem kui aasta varem. Lihatööstuse kulud tervikuna olid 355 mln €, suurenedes aastaga 9%, kogukahjumiks kujunes 1 mln €.

Liha ja lihatööstuse toodangu eksport kasvas 2019. aastal märgatavalt. Sealiha eksporditi 2019. aastal 8807 t, mis on viimase viie aasta suurim kogus ja võrreldes eelneva aastaga 23% enam. 2019. aasta sealiha ekspordi väärtuseks oli 19,2 mln €, mis võrrelduna aasta varasemaga kasvas 38%. Värsket või jahutatud veiseliha eksporditi 2019. aastal 3 mln € väärtuses, mida oli 1% vähem kui aasta varem. Koguseliselt veeti välja 617 t veiseliha ehk aastases võrdluses 2% enam. 2019. aasta jaanuarist detsembrini eksporditi Eesti päritolu elusveiseid 9488 t ehk 51 288 looma. Välja viidud loomadest 1556 olid tõupuhtad aretusmullikad ja 227 tõupuhtad aretusveised. Ekspordi väärtuseks oli 20,1 mln €.  Eesti päritolu värske, jahutatud või külmutatud lamba- ja kitseliha eksport oli viimase viie aasta võrdluses kõrgeim 2018. aastal, kui liha eksporditi koguseliselt 23 t ja 130 000 € väärtuses. 2019. aastal vähenes eksport üle nelja korra.

Andmed: www.agri.ee

 

VAATA UUDISEID >>

 

Foto: Shutterstock