Keskkond

Keskkonnahoid on põllumajandustootmise kestlikkuse tagamise alus. Vaid heaperemehelik majandamine suudab kindlustada muldade viljakuse ja teiste ressursside (sh põhjavesi) säilimise ja hea seisundi. Põllumajandustegevus mõjutab nelja peamist ressurssi: muld, õhk, vesi ja elurikkus, mis on omavahel tihedalt seotud.

Viimasel kümnendil on põllumajandussektoris toimunud olulisi arenguid kasutatavate tehnoloogiate osas, mis on märkimisväärselt aidanud vähendada sektori survet keskkonnale. Rakendatud on erinevaid keskkonnasäästlikke meetmeid, näiteks on kasutusele võetud vähesaastavad sõnnikukäitluse ja väetise laotamise tehnoloogiad ning tõhustunud on energia- ja veekasutus. Ühtlasi ei saa märkimata jätta põllumajanduse positiivset mõju keskkonnale mullaviljakuse ja maastike säilitamisel, sh loodusliku mitmekesisuse hoidmine säästva maakasutuse tulemusena loopealsete poollooduslike koosluste säilimise kaudu.

EL tasemel seatud keskkonnaalaste nõuete ja riiklikke heitkoguste vähendamise kohustuste täitmisel on tähtis roll ka põllumajandussektoril. Hea keskkonnapoliitika kujundamisel on oluline leida mõistlik ja toimiv tasakaal tootmise vajaduste ja võimaluste vahel. Meetmete rakendamisel tuleb eelistada lahendusi, mis soodustavad loodushoidu (mh kliimamuutustega kohanemine, elurikkus, õhu- ja veekvaliteet), kuid samal ajal ei pärsi põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimet ega kahjusta toidujulgeolekut. Keskkonnahoiu meetmetega peavad käima käsikäes investeeringud kaasaegse tehnoloogia ja teadustulemuste juurutamiseks tootmisesse.

Lisaks peavad põllumajandusega tegelevad ettevõtjad oma majandustegevuse juures jälgima erinevaid regulatsioone (sh maksma keskkonnatasu), mida rakendatakse keskkonnakaitselubade kaudu. Välja on töötatud ka mitmeid toetusskeeme, mis aitavad kaasa põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisele ning Eestile iseloomuliku põllumajandusmaastiku säilimisele.

Üheks oluliseks valdkonna suunanäitajaks on Eesti maaelu arengukava 2014–2020, mille rakendamise kaudu aidatakse kaasa põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisele, loodusvarade jätkusuutlikule majandamisele, keskkonna parandamisele ja maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse arengule.

Valminud on Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mille raames töötatakse välja ka selle rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused. See saab olema peamiseks sisendiks EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2021–2027 koostamisel, millega otsustatakse uuel perioodil toetavad tegevused.

 

VAATA UUDISEID >>

 

Foto: Shutterstock