Eesti lihasektori võimaluseks on suurendada kodumaist lihatootmist ja muutuda mitmekesisemaks

Täna algusega kell 10 toimub Rakveres AQVA konverentsikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsiooniline lihafoorum, mis toob kokku sadakond loomakasvatajat, lihatöösturit ja kauplejat. Eelmisest lihafoorumist on möödas pea kaks aastat ja selle ajaga on toimunud olulised muutused kodumaises lihatootmises.

“Lihatootmine Eestis on vähenenud, mille peamiseks põhjuseks on olnud suured probleemid sealihatootmises. Samas tahame ju, et eestimaalased sööksid ka tulevikus kvaliteetset kodumaist liha ja selle nimel peaks koostööd tegema kogu väärtusahel,” ütles EPKK lihatoimkonna juht Anu Hellenurme.

“Eesti lihasektori võimaluseks on areneda palju mitmekesisemaks. Meie poeletid võiks olla rikkamad kodumaisest linnulihast, praegu pole seal ei kodumaist parti ega hane,” jätkas Hellenurme. „Lihalettides, aga ka restoranides ja muudes toitlustusasutustes valitseb eestimaalaste lemmik sealiha, kuid meie tootjate kahjuks väga suur osa sellest moodustab
imporditud sealiha,“ lisas ta.

Lihasektorit iseloomustades tuleb tõdeda, et jätkuvalt on Eesti sead ohustatud Aafrika sigade katkust, tänavu tabas katkupuhang farme Saare-, Muhu- ja Läänemaal.

2016. aastal toodeti Eestis Statistikaameti andmetel 42,7 tuhat tonni sealiha, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15% vähem. Eesti isevarustatuse tase sealihaga oli langenud 73 protsendile.
Eesti seakasvatajad teevad kõik selleks, et taastada meie isevarustatuse tase kodumaise sealihaga. Euroopa Komisjon leevendas tänavu ka seakatku
tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid. Suurem osa Eestist on nüüd II piirangutsoonis. Kõige rangemas III tsoonis on osad Saare-, Pärnu- ja Läänemaa piirkonnad. Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa. Kogu Eestis tuleb jätkuvalt tagada maksimaalne bioohutuse nõuetest kinnipidamine haiguse leviku peatamiseks.

Kodumaist linnuliha toodeti mullu 19,7 tuhat tonni, mis katab vaid 57% linnuliha tarbimise mahust. Veiseliha toodang ulatus möödunud aastal Eestis 14,8 tuhande tonnini ning isevarustatuse tase oli 128 protsenti. Lambaliha toodeti Eestis mullu vaid 700 tonni, mis katab täies mahus siseturu vajaduse. Veise-, linnu- ja lambaliha tootmise maht püsis möödunud aastal võrreldes aasta varasemaga suhteliselt stabiilsena, samas veiseliha tootmine on võrreldes 2-3 aasta taguse ajaga jõudsalt kasvanud.

Eesti liha ja lihatooteid eksporditi 2016. aastal 85,6 miljoni euro väärtuses ja imporditi 138,9 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2015. aastaga liha ja lihatoodete eksport mullu pisut vähenes (-1,3%) ja import oluliselt suurenes (+7,9%). 2017. aasta 9 kuuga eksporditi Eestist liha ja lihatooteid 74,7 miljoni euro väärtuses, mis on pea samal tasemel võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Import on samas tänavu jätkanud kasvu – esimese üheksa kuuga veeti liha ja lihatooteid sisse 111,2 miljoni euro väärtuses (+6,3%).

AQVA Konverentsikeskus asub Rakveres Parkali tänav 4.

Foorumi kava:

Moderaator: Marko Kass, Eesti Maaülikool

PÄEVAKAVA:

09.30-10.00 Registeerumine  ja hommikukohv

10.00 – 10.10 Foorumi avamine ja tervitused – Anu Hellenurme, EPKK lihatoimkonna juhataja

10.10  – 11.10 Lihasektori globaalsed arengud ja väljakutsed – Tibor Szucs, FAO loomakasvatuse konsultant

11.10 – 11.30 Ülevaade Eesti lihasektorist ja positsioonist põllumajanduse ja kalanduse üldises strateegias – Marko Gorban, Maaeluministeeriumi asekantsler

11.30 – 12.00 Küsimused/arutelu

12.00 – 13.00 Lõuna

13.00 – 13.20 Lambaliha tootmise perspektiivid Eestis – Ants Kuks, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, juhatuse esimees

13.20 – 13.40 Eesti elanike liha söömise harjumused ja toitumissoovitused – Eha Nurk, Tervisearengu Instituudt, seire ja hindamise osakonna juhataja

13.40 – 14.00 Toiduohutus lihasektoris – Mati Roasto, Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli professor

14.00 – 14.30 Eesti lihatööstus ettevõtja pilgu läbi – Olle Horm, Atria Eesti tegevdirektor

14.30 – 15.00 Küsimused, arutelu

15.00 – 15.30 Kohvipaus

15.30 – 16.00 Lihasektor ja kaubandus – Oliver Rist, Coop ostudirektor

16.00 – 16.30 Kuidas võiks põllumajandussektor leida liitlasi – Ilmar Raag, filmirežissöör

16.30 – 17.00 Küsimused, arutelu ja foorumi kokkuvõte

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit

————————————————————————————————————————————————————

 

7. detsembril 2017 toimub Rakveres, AQVA Konverentsikeskuses EPKK VEISELIHAKONVERENTS 2017.

Moderaator: Kalmer Visnapuu

PÄEVAKAVA

9.30                 Registreerumine ja hommikukohv

10.00-10.10   Konverentsi avamine ja tervitused – EPKK lihatoimkonna juhataja Anu Hellenurme

10.10-10.30   Eesti veiselihasektorist Maaeluministeeriumi pilgu läbi – Marko Gorban, Maaeluministeerium, asekantsler

10.30-11.30   Iirmaa kogemus lihaveiste kasvatamisel – millist toodet täna turg vajab – Angus Wood, Iirimaa Farmerite Assotsiatsioon

11.30-12.00   Küsimused/vastused/arutelu

12.00-13.00   Lõuna

13.00-13.30   Tootjaorganisatsiooni kvaliteedikava  kogemus – Katrin Noorkõiv, Liivimaa Lihaveis MTÜ

13.30-14.00   Elusloomade ekspordist – kuidas ja kas suudame täita uute turgude nõudeid – Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

14.00-14.20   Veiste haigustest teadlase pilgu läbi – Arvo Viltrop, Eesti Maaülikool

14.20-14.40   Loomakasvataja kui elukutse ja kultuurikandja– Kaja Piirfeld, Järvamaa Kutsehariduskeskus

14.40-15.00   Küsimused/vastused/arutelu

15.00-15.20   Konverentsi kokkuvõtete tegemine

Rohkem infot lihaturu olukorra kohta leiab EPKK kodulehelt: https://epkk.ee/turuinfod/lihaturg-2017/

Lisainfo:
EPKK lihatoimkonna juht Anu Hellenurme, tel 5010842, anu@anuait.ee;

EPKK juhatuse liige Tiina Saron, tel 5131 535, tiina.saron@epkk.ee

Eelmine luguKaitstud: EPKK põllumajandusgrupi koosoleku ettekanded
Järgmine luguMõtteid lihafoorumilt ja veiselihakonverentsilt