Aivar Häelm: Eesti piimatööstuste tase on nõrk

Paides peetud piimafoorumil olid seekord kesksel kohal piimatööstuste ja turu probleemid. “Piimatootmine on meil Euroopa tasemel, kuid tööstused jäävad selles järjes rohkem maha,” rääkis Põlvamaa piimandustegelane Aivar Häelm oma ettekandes. Ta hindas meie praegusi piimatööstusi ebaefektiivseteks.

“Leedu piimanduskontserni Rokiskis juustutööstus teeb päevas sama palju piima juustuks kui kõik Eesti piimatööstused kokku,” rääkis Häelm.

“Iirimaal suleti neli ebaefektiivset pulbritehast ning ehitati nende asemele üks kaasaegne. Saksamaal on tööstusi, mis töötlevad päevas sama palju piima kui kõik Baltikumi tööstused kokku.”

Ka Eesti piimatööstus vajaksid tema sõnul uuendamist, ja seda riigi toel.

Häelm meenutas sedagi, et Leedus osteti aastate eest riigi toel uued piimaautod, Eesti riik aga leidis, et see pole võimalik ja nüüd veavad meie piima Leetu Leedu autod.

Ka siis, kui Eesti tööstused oleksid kõik piimanduse viimane sõna, ei päästaks see neid ei kaubanduskettide mõjujõust ega hindade ebastabiilsusest. Toiduhindade volatiilsust ehk ebakindlust nimetas maailmaturu suurimaks probleemiks Ruve Šank põllumajandusministeeriumist.

Tema sõnul on turud muutunud järjes liberaalsemaks ning juurdepääs neile kogu maailmas kergemaks. Vähenevad ka hinnatoetused, samas piiravad riikide valitsused vajadusel eksporti. Hindu kõigutavad järjest sagedamini kliimasoojenemisest tingitud ekstreemsed ilmaolud. Viimastel aastatel on hinnad nii palju kõikunud (nt. oli 2007. a piimahind ligi poole kallimad kui 2009), et seda võrreldakse maailmas mitte enam lainete, vaid tsunamidega.

Seda, milliseid samme astutakse piimaturu stabiliseerimiseks nii Eestis kui Euroopas, rääkisid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Enn Sokk ning Stanislav Jas EL põllumeeste katusorganisatsioonist COPA/CEGECA. Eestis on Seedri sõnul vaja läbimõeldud piimandusstrateegiat, mille koostamisega mullu ka algust tehti. Kogu Euroopa Liidus aga tuleb läbi mõelda piimanduse reguleerimise süsteem pärast seda, kui piimakvoot 2015. aastat kaob, sest mingisuguseid toetusi vajavad piimatootjad tänu turu ebakindlusele ka siis.

Allikas: Maaleht online

Eelmine luguSeeder: Eesti piimatootjad ei pea Euroopa konkurente kartma
Järgmine luguPiimafoorum 2010