AP kandidaat 2016 Reet Loorits: meie külas on sotsiaalne talupidamine

september 20, 2016

Tänavu pälvis parima maakarjakasvataja tiitli Pahkla Camphilli küla erivajadustega inimeste tegevusjuhendaja ja loomakasvatusjuht Reet Loorits, kelle käe all kosuvad maatõugu lehmad.
Raplamaal tegutsev erivajadustega inimeste küla on kui väike kogukond, kus elatakse peredena koos – juhendajad ja intellektipuudega täiskasvanud ning külaelanikud. Neid on siin külas paarkümmend.

Igapäevatöö käib Pahkla Camphillis nagu peretalus: peetakse lehmi, kasvatatakse vilja, tehakse heina. On oma köögiviljaaed, marjapõõsad ja õunapuud.

Küla juurde on asutatud Farmi osaühing, kus töid ja tegemisi juhivad farmer Kalju Raud ja Wiebe Soepboer Hollandist ning Reet Loorits, kes on õppinud agronoomiks ja nüüd vastutab peamiselt karjakasvatuse eest.

“Mul on endal puudega laps, 18aastane Downi sündroomiga poeg, seetõttu ma siia tööle tulingi. Nii oskan paremini erivajadustega inimestest aru saada,” teatas Reet Loorits, kes töötab siin alates 2009. aastast.

Parim karjakasvataja
Reet Loorits on ise Tallinnas kasvanud. Pärast keskkooli lõpetamist õppis ta EPAs agronoomiks, töötas Saku maaviljelusinstituudis ja hiljem läks Võrumaale vanaisa talu pidama. Pahkla Camphilli külla tuligi Loorits tööle peamiselt oma puudega poja tõttu.

“Minu poeg siin külas veel ei ela, sest kogukonnas elamise teenusel on suur järjekord,” nentis Loorits.

Reet Looritsa esitas tänavusele aasta põllumehe konkursile kandideerima Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (EK Selts), kellelt pälvis Loorits ka tänavu parima karjakasvataja tiitli.

“Sellises farmis töötamiseks on Reet parim, ta oskab külaelanikega koostööd teha,” toob esile Pahkla Camphilli küla juhataja Tiit Timmermann.

“Meie farmis on vajalikud kaks asja: esiteks, et oleksid asjatundja põllumajanduses ja teiseks, et sul oleks õige hoiak inimeste suhtes, et sa teaksid, kuidas eriliste inimestega ümber käia. Reedal on need mõlemad oskused olemas, seetõttu on ta meie jaoks kuldaväärt inimene,” kiitis kolleegi sakslanna Katarina Seeherr, kes on selles kogukonnas töötanud pikka aega.

Reeda hoolealused, maatõugu lehmad, on kõik hästi hoitud, neid poputatakse siin lemmikloomadena. Tõufarmina on see kari tunnustatud juba 2004. aastast. Praegu on maatõugu lüpsilehmi kokku üheksa, lisaks noorkari. Loomad nosivad vabalt karjamaadel ja käivad kaks korda päevas laudas lüpsil.

Lehmade piimatoodangu kasvu üle 5000 kg lehma kohta paneb Loorits oskusliku tõuaretuse arvele, mida ülima täpsusega tehakse koos EK Seltsiga.

Maakari sööb peamiselt heina, lisaks antakse juurde rapsikooki, samuti tehakse omakasvatatud viljast mitmesuguseid segusid.

“Kui hakkaksime ka jõusööta ja silo söötma, oleks toodang veelgi suurem, aga praegu meil selliseid võimalusi pole,” nentis loomakasvatusjuht.
Peale loomakasvatuse tegutseb Loorits ka piimaköögis, kus valmistatakse maakarja lehmade piimast mitut sorti juustu, sõira, kohupiima ja jogurtit – kõik oma inimeste kogukonna tarbeks. Vähesel määral müüakse ka toorpiima naabritele.
“Mul on loomakasvatus, PRIA paberimajandus, piimaköök ja sotsiaaltöö,” loetles parim maakarjakasvataja oma tegevusi.

Maakarjal on tervendav mõju
Reet Looritsa sõnul on maatõugu lehmi hea pidada, sest loomad on rahulikud ja mingit probleemi pole saada neid kahel korral päevas lüpsile.

Ka Pahkla Camphilli küla juhataja Tiit Timmermann tõi esile, et maakarja hakkasidki nad kasvatama seetõttu, et need loomad sobivad kõige paremini küla erivajadustega inimestele. Nudipäised maatõugu lehmad pole erivajadustega inimestele nii ohtlikud, nad on väiksemad ja hoopis rahulikumad kui holsteini tõugu lehmad. Välimuselt hele, otsekui päiksekarva maatõug pakub karjamaal silmailu.

Hipoteraapiast on palju räägitud. Maatõugu lehmade tervendavast mõjust saab aga aimu Pahkla Camphilli külaeluga tutvudes. Need oma põlistõugu veised aitavad puuetega inimestel tunda end täisväärtuslikumana.

See rahulikus rütmis sotsiaalne põllumajandus – loomade pidamine, köögiviljakasvatus ja marjaaed – pole aga paraku kättesaadav kõigile soovijatele. Selliseid külakogukondi puudega inimestele on maapiirkonnas üksikuid, järjekorrad kohtadele on pikad.

“Meie küla erivajadustega inimesed oskavad rõõmu tunda ka kõige väiksematest asjadest, kas või heast sõnast. Siin ei ole stressi selle pärast, et kellel on uhkem auto. Nad on õpetanud ka mind maailma teistmoodi vaatama ning hindama elu tegelikke väärtusi,” ütles Reet Loorits.

Ta lisas, et selline looduslähedane elustiil – külaelu kui vanaema talus – mõjub ka loomade tervisele hästi. Nimelt lüpsavad maatõugu lehmad Pahkla Camphilli külas tunduvalt kauem kui mõne suurfarmi tippkarjas.

MIS TOOB EDU

Tegutsemine külakogukonnas peretalu põhimõttel. ? Majandamine rahulikus rütmis.

Missioonitundeline ettevõtlus.

REET LOORITS

Pahkla Camphilli küla Farmi OÜ.
Kohila vald, Raplamaa.
Maakarja kasvatus. Lüpsilehmi 9, noorkari 18.
Piimakarja aastalüps üle 5000 kg lehma kohta.
Maad haritakse 100 ha-l, sellest 15 ha on rendimaa. 50 ha on haritav maa, sellest 25 ha-l kasvatatakse teravilja, ülejäänu on rohumaa.
Piimast valmistatakse oma tarbeks juustu, kohupiima ja jogurtit.
Toorpiima müük vähesel määral.
Töö 30-liikmelises kogukonnas peretalu põhimõttel.

Tänuväärne töö maatõu säilitamisel

Alates 2009. aastast tegeleb Pahklas loomakasvatusega Reet Loorits. Aasta aasta järel on paranenud aretustöö tulemused, mis saavad väljundi heades söötmis- ja pidamistingimustes. Et aga tegemist on mahetootmisega, siis on siin söötmisel piirangud.

Sellest hoolimata oli 2015. a piimatoodang kasvanud juba 5047 kg-ni lehma kohta, kusjuures parimad lehmad annavad päevas 26-29 kg piima.

Praegu on Pahkla farmis 10 maatõugu lehma, 13 lehmikut ja 2 aretuspulli. Sellest karjast on müüdud häid maakarja lehmikuid ja aretuspulle ka teistesse majapidamistesse. On kiiduväärt, et Reet teeb oma tööd pühendumusega ja pole kordagi maininud, et on raske või et ei saa hakkama.

Läinud aasta tulemuste eest andis EK Seltsi juhatus meie rändhõbekarika Pahkla Camphilli küla Farmi OÜ-le tänuväärse töö eest eesti maatõu aretamisel ja säilitamisel. See on näide sellest, et ikka on võimalik hakkama saada, aga selleks peab olema hea tahe, järjekindlus ja töökus.

Käde Kalamees, Eesti Maakarjakasvatajate Seltsi tegevjuht