Rahvapõllumees 2016 Ave Haamer: püüame kriisi seakasvatuses üle elada

oktoober 11, 2016

Noor talunik Ave Haamer võttis vanemate talupidamise hiljuti üle. Nüüd juhib ta täistsükliga seakasvatust, lisaks arendab ühe omanikuna ka tootjate ostetud Vastse-Kuuste lihatööstust.

Moodne Haameri talu sigalakompleks püüab Põlvamaal Viluste külas pilku juba kaugelt, kõrgudes otsekui helesinine kaubanduskeskus põldude keskel. Aastas toodetakse siin ligikaudu 8500 nuumsiga.

Kogu selle ettevõtte majandamise eest vastutab Haameri talu noor perenaine Ave Haamer.

“Minu ema ja isa alustasid selle taluga 1990. aastal. Pärast isa surma eelmisel aastal jäi kogu talupidamine minu õlule,” selgitas talupere vanem tütar Ave.

Ave on talutoimetuste keskel üles kasvanud ja lapsest saati kõigis töödes kaasa löönud. “Seakasvatus sai omal ajal alguse meie koduhoovist, kus laste ülesandeks oli sigadega majandamine ja igapäevased talutööd,” rääkis Ave.

Ka praegu pole kogu talumajandus üksnes õblukese kaunitari õlgadel.

Ave Haameri kõrval hoolitseb tema elukaaslane Jürgen Vija talu masinapargi ja logistika eest. Ave tädipoja Karel Kald-oja õlul on kõik põllul toimuv –taimekasvatus, väetiste planeerimine ja põllutööd.

Kõik kolm noort on õppinud Eesti Maaülikoolis ning viivad nüüd oma teadmisi ellu peretalus, kus juba üle 25 aasta on tegeldud seakasvatuse ja teraviljatootmisega.

Ave ja Jürgeni peres sirgub kaks tütart: seitsmeaastane Britt-Marii ja viieaastane Gete-Ly. Lapsi aitab hoida Ave ema Ene, kuna talutööd ei kesta peaaegu kunagi ainult kella kaheksast viieni.

Kõrgharidusega seakasvataja

Ave Haamer omandas majandusarvestuse ja finantsjuhtimise bakalaureusekraadi Eesti Maaülikoolis, õppis mõnda aega edasi ka magistriastmes, kuid siis asus tööle raamatupidajana eri firmades, olles samal ajal ka Haameri talu tegemistega kursis ja aidates oma teadmistega talus nii palju kui võimalik.

2008. aastal tulid noored – raamatupidamisoskustega Ave ja metsatööstust õppinud Jürgen – maale tööle. Samal aastal hakati rekonstrueerima ka talu omanduses olevat kunagist kolhoosi sigalat.

Ave meenutas, et alates 1997. aastast, kui tema vanemad Heiki ja Ene Haamer alustasid talupidamisega, oli tema kohustuseks isa abistamine kõiges paberimajandusega seonduvas, olgu selleks siis arvete väljastamine, sissetulevate arvete kontroll või registreerimine. “Olin ninapidi juures ka külviplaanide tegemisel ja põllutöödel,” rääkis oma lapsepõlvest Ave.

Alates 2011. aastast oli Ave oma perega neli aastat Soomes. Sealne töö raamatupidajana ja audiitori assistendina andis talle hoopis teise elukogemuse ning avardas maailmapilti. Tagasi Haameri tallu tuli noor pere 2014. aastal.

“Praegu on meil täistsükliga tootmisfarm – ise seemendame, kasvatame põrsad üles, nuumame ja müüme elussigadena lihatööstusesse,” selgitas Ave. Täistsükliga seafarmis vajab iga päev hoolt 4500–5000 siga.

2008. aastal valmis kaasaegne täisautomaatne eurosigala. Farm on Eesti Tõusigade Aretusühistu liige ja jõudluskontrolli teostatakse alates 1993. aastast. Tõuaretust tehakse seafarmis aretusprogrammi “Marmorliha” alusel.

Haameri talu sead müüakse Arke Lihatööstusesse ja Otepää lihatööstusesse Edgar, osa sigu on juba realiseeritud ka Vastse-Kuustes asuva ühistu Eesti Lihatööstus kaudu.

Üle Eesti levinud seakatk on pärssivalt mõjunud ka Haameri talule. Praegu ollakse õnneks siiski teises tsoonis, kuid ka see seab farmimajanduse rangema järelevalve alla.

“Kasumist rääkida ei saa, kaks aastat äärmiselt madalat sealiha hinda on ikka kõvasti kahju teinud, aga üritame ikkagi ots otsaga kokku tulla. Oleme kulusid kokku hoidnud ja kärpinud igalt poolt kus võimalik. Oleme ka loomade arvu vähendanud,” selgitas noor perenaine, kuidas talus on püütud ellu jääda.

Ta lisab veel, et teraviljasaak jäi tänavu samuti mullusest kehvemaks. Kuna vili läheb peamiselt oma loomade söödaks, on karta, et ka seda tuleb järgmise aasta kevadel hakata juurde ostma. Nii et kulude optimeerimist noorel perenaisel jätkub.

“Me tõesti soovime selle kriisiaja üle elada, et paari aasta pärast võiks uhkust tunda – ära tegime ja ellu jäime,” tõi esile Ave Haamer.

Arendavad Vastse-Kuuste lihatööstust

Sel suvel asutasid kümme seakasvatajat tulundusühistu Eesti Lihatööstus ja ostsid Vastse-Kuuste lihatööstuse, omanike ringi kuulub ka Ave Haamer. Igal liikmel tuli sinna oma raha alla panna. Kaasfinantseerijateks on Maaelu Edendamise Sihtasutus, samuti pangad.

Omandatud tööstusega on veel palju tegemist, enne kui täisvõimsusega saab tegutsema hakata. Remonditud on tööstushoone ruume, müügipunktis müüakse värsket liha ja valminud on ka esimesed proovivorstid.

“Meil pole veel oma brändi ja jaeketti veel ei pääse, kuna tuleb läbida vastavad komisjonid ja taotleda load,” selgitas hetkeseisu Ave Haamer.

Nii rabelebki talu üle võtnud noor pere mitmel rindel – püüab sigalat arendada ja tootjate oma lihatööstust turgutada.

“Ma tahan, et Eesti poliitikud saaksid aru: seda kätt, mis neid toidab, ei tohi hammustada, vaid seda tuleb hoida,” ütles noor ettevõtja.

Loomulikult julgustab ta ka teisi noori julgemalt maaettevõtlusega riskima. “Kui noored natuke pikemalt ette mõtlevad, küll nad siis leiavad, et maa ongi veel ainus koht, kus tulevikus elada kannatab,” tõi esile Ave Haamer.

MIS TOOB EDU

Kõrgharidus.

Julge tegutsemine.

Optimism ka kriisiajal.

KANDIDAAT AVE HAAMER

Veriora vald, Põlvamaa.

Haameri talu.

Seakasvatus, täistsükliga tootmises kasvatatakse aastas ligikaudu 8500 nuumsiga. Maad kasutatakse umbes 800 ha, sellest omandis on 400 ha. Loomasöödaks kasvatatakse nisu, otra, tritikut; müügiks hernest ja rapsi.

2008. aastal valmis rekonstrueeritud seafarm.

Keskkonnasäästlik majandamine.

Osaletakse seakasvatajate ühistulise tööstuse rajamises.

Pereettevõte.

14 töötajat.

ULVI AJALIK, maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent:

KOMMENTAAR

Noor põlvkond jätkab pereettevõttes. Enne talu ülevõtmist tutvus Ave Haamer põhjalikult ettevõtlusega, uuris talu finantsmajanduslikke aspekte. Koos vaatasime üle põlluplaanid ja toetuse saamise võimalused. Kuna Ave oli juba isa tegutsemise ajal kursis kõigi talutöödega ja abistas talu dokumentatsiooni korrasolekul, siis ettevõtte juhtimise ülevõtmine tema töötamist talus raskemaks ei teinud. Ei kohkunud ta ära ka praeguse majandusliku situatsiooni ees, mis seakasvatust just ei soosi. Tootmisse on kaasatud kogu pere. Tänu rangete bioohutusnõuete järgimisele on seakasvatus Haameri talus jätkuvalt olemas. Ave Haamer suudab palju oma ettevõtlikkuse ja uutele väljakutsetele avatuse tõttu. Nii on ta koos teiste seakasvatusettevõtetega kahasse võtnud veel lisakohustused Vastse-Kuuste Lihatööstuse juhtimisel, et kindlustada oma toodangule ka turg.