cof

cof

Mitu kriisi üle elanud seakasvataja Aare Kalson on rajanud oma tootmisahela laudast lauale. Aastas töödeldakse erisugusteks lihatoodeteks 16 000 omakasvatatud siga.

“Olen terve elu tegelnud seakasvatusega,” teatab seakasvataja ja Rotaksi lihapoodide omanik Aare Kalson, kel EPA veterinaari diplom taskus ja töökogemust seafarmides juba alates 1980. aastate algusest. “Meie farmides kasvab 9000 siga, neist osa on Lääne-Virumaal, osa Tartumaal.”

Väike-Maarjas SF Pandivere farmis toodetakse põrsaid, kes kasvatatakse üles Tartumaal, sealt jõuavad need Vasula lihatööstusesse.

Kogu lihatootmisahel alates emiste seemendamisest, põrsaste üleskasvatamisest kuni sigade tapmise, lihatoodete valmistamise ja müügini on Aare Kalsoni juhtida.

“Oleme erandlik firma. Mitte keegi teine ei tee seakasvatuses seemendusest müügini täies mahus kõiki tsükleid ise,” teatab Kalson.

Vene kriis sundis suunda muutma

Kõige hullemad ajad olid Kalsoni sõnul seakasvatuses siis, kui algas Vene kriis ja piir pandi kinni.

“Meil läksid sead algul Venemaale, aga kui Vene piir kinni läks, olime valiku ees, kas vahetada elukutset või hakata ise oma toodet väärindama,” meenutas Kalson. Algul olid nad tõesti šokis, aga nüüd tagantjärele vaadates oli selline seis isegi kasulik – see sundis tegutsema ja oma lihatööstust rajama.

Siis järgnesid seakatkuaastad, mis Kalsoni hinnangul ei olnud nende firmale nii rasked kui Vene piiri sulgemine.

“Oleme suutnud kõiki bio­ohu­tuse nõudeid täita ja see on aidanud katku eemale hoida. Vahepeal oli katk väga kriitiliselt meie lähedal ja ümber, olime kõige hullemas tsoonis.”

Algul avas seakasvatusfirma Vasulas oma väikese müügipunkti, kust hakkas värsket liha müüma. Paari aasta pärast jõuti juba oma lihatööstuse ehituseni, see avas uksed 2016. aastal. Laienema hakkas ka kaupluseosa. Nüüd on endine seafarm täielikult renoveeritud: ühes osas on tapamaja ja lihatööstus, teises osas avar müügisaal, kulinaariaosakond ja kohvik-restoran.

“Viisime oma seakasvatuse Vasula keskusest kaugemale Vedule, et kõiki bioohutusnõudeid täita,” selgitab peremees. Loe edasi Maalehest.

KANDIDAAT AARE KALSON

SF Pandivere OÜ. Tartumaa, Lääne-Virumaa. Seakasvatus. 9000 siga mitmes farmis. Lihatööstus. Tooted Rotaksi kaubamärgi all: vorstid, kotletid, šašlõkid, värske liha. Neli Rotaksi poodi Vasulas, Tartus ja Ahjal. Maad on 700 ha. Mitmes ettevõttes 85 töötajat.

MARIKA OESELG, MESi nõuandeteenistuse loomakasvatuskonsulent:

Käivitab mitmesuguseid tegevusi

Aare Kalson on ettevõtja, kellel ideedest puudust ei ole. Tema tehtud otsused ja investeeringud on ennast alati õigustanud, ettevõtmised käivitatud ja eri tegevusi arendatakse ning täiustatakse. Paljud kaastöötajad on öelnud, et Aare on mees, kes ajab asju rahulikult ja peab sõna. Kindlasti ei tahaks jätta kiitmata sealiha kvaliteeti ja sellest valmistatud toodete ehedat maitset.

 

1gustav PõldmaaInvesteerinud üle miljoni euro

Aastakümnetega on kartulikasvatust meie kunagises kartulivabariigis kõvasti vähemaks jäänud. Selle eest, et meie toidulaual ikka kodumaal kasvatatud mugulaid oleks, seisavad eesliinil üksikud entusiastid, kes on tootmisse kõvasti investeerinud.

“Sel aastal soetasime uue kartulikombaini, mis maksab pool miljonit,” teatas Gustav Põldmaa. Ta lisas, et varem on soetatud kartuli mahapaneku tehnoloogia ja igal aastal tehtud investeeringuid.
“Ostame ka uusi sorte sisse, igal aastal umbes 20-30 tonni eliitseemet,” nimetas Põldmaa. “Kui suudame investeerida ja toodangu müügist vee peale jääda, siis suudame ka väliskapitali survele vastu pidada.”

Uus hoidla ehitati Simunasse viis aastat tagasi, sinna on paigaldatud uus ventilatsioonisüsteem ja seal ladustatakse põhiliselt seemnekartulit. Toidukartul läheb Roosna-Allikule Talukartuli tootmistsehhi. TÜ Talukartul, mis ühendab ligi paarikümmend talunikku, on Eesti suurim kartuli hoiustaja, pakendaja ja turustaja.

“Eelmisel aastal oli mul kartul maas 60 hektaril, tänavu juba 101 hektaril, sest tänavu saab kartulit võtta juba uue kombainiga,” rääkis Põldmaa. Kaherealine kartulikombain Grimme kiirendab tunduvalt sügisest kartulivõttu ja annab võimaluse tootmist veelgi laiendada.
“Oleme seemnekasvatajad ja igal aastal peame katsetama sorte, sest mõni sort sobib meile, mõni mitte,” selgitas Talukartuli juhatuse esimees.

LEHO VERK, MES-i nõuandeteenistuse juht: Soe süda ja virulase jonn

Väärikaid kandidaate on igal aastal mitu, kõiki ma isiklikult ei tunne, aga Gustavit tean ammu ja võin kinnitada, et tema on kindlasti seda tiitlit väärt. Gustav Põldmaa on talupidaja ja maamees selle sõna kõige paremas tähenduses: tööd teeb sooja südamega, aga plaane tulevikuks külma peaga. Küllap just need omadused – ja peale selle virulase jonn – ongi ta ka rasketel aastatel pinnale jätnud. Kindlasti on abiks olnud ka teadlik ühistegevusse panustamine.

Loe edasi Maalehest.

KANDIDAAT GUSTAV PÕLDMAA

■ K&G Saarelt OÜ. ■ Lääne-Virumaa. ■ Kartulikasvatus 101 ha-l. ■ Toidu- ja seemnekartul, üle kümne kartulisordi. ■ Turustamine TÜ Talukartul kaudu. ■ Maad haritakse 1400 ha.
Teraviljakasvatus 1000 ha-l. Nisu saagikus 5 t/ha, raps 4,5-5 t/ha.
■ 5 töötajat.
■ Tänapäevane tehnoloogia.

 

AP-120x200Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kuulutavad välja konkursi “Aasta põllumees 2019”. Traditsioonilise konkursiga valime silmapaistvaima aasta põllumehe juba 19. korda. Soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.

Aasta põllumeest 2019 peaksid iseloomustama järgmised näitajad:

* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus;
* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik;
* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat;
* ettevõtte majandamine on eeskujulik;
* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja.

Kandidaate saavad esitada põllumajandusega seotud liidud, ühingud, seltsid ja organisatsioonid. Ootame kandidaate põllumajanduse eri valdkondadest ja kõigist maakondadest. Konkursile võib esitada ka eelmiste aastate kandidaate.

Kandidaatide esitamise viimane tähtpäev on 20. mai 2019.

Ettepanekud palume saata Maalehe toimetusse märgusõnaga “Aasta põllumees” või e-postiga silja.lattemae@maaleht.eeEttepanekule lisada lühike põhjendus, miks kandidaat võiks pälvida aasta põllumehe tiitli. Kandidaate tutvustame Maalehe veergudel, lõpliku valiku teeb žürii sügisel.

Võitja kuulutatakse pidulikult välja sügisel Aasta Põllumehe konverentsil.

www.maaleht.eewww.epkk.ee

Konkursi Aasta Põllumees 2019 peatoetaja on Selver AS.

Jaan Metsamaa_foto_EPKK23. oktoobril Tallinnas Riigikogu konverentsikeskuses peetud Eesti põllumajanduse aastakonverentsil anti Aasta Põllumees 2018 tiitel ja sellega kaasas käiva ajaloolise „Külvaja“ kuju koopia Harjumaa piimatootjale Jaan Metsamaale aktsiaseltsist Metsaküla Piim. Auhinna andsid üle president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Eiki Nestor ja maaeluminister Tarmo Tamm.

„Sitke loomuga ja visa hingega Eesti põllumees on aastasadade vältel oma rahvast toitnud ‒ kõrge kvaliteediga, puhas ja maitsev Eesti toit on suur rikkus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Seetõttu on eriti hea meel, et aasta põllumehe tunnustus läheb inimesele, kes seda rikkust meie lauale toob.“

„Jaan Metsamaa ettevõte paistab silma eeskujuliku majandamise, kõrge tootlikkuse ja uuendusliku tehnoloogia poolest. Tunnustust väärib ka Metsamaa aktiivne osalemine ühistegevuses. Samuti panustab tänavune aasta põllumees noorte spetsialistide ja järelkasvu koolitamisse. Meil on siiras rõõm, et põllumajanduskoja poolt esitatud kandidaat pälvis ka žürii tunnustuse,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus

Jaan Metsamaa on paarikümne aastaga rajanud Harku valda kaasaegse piimakarjakasvatuse. Metsaküla Piima kaheksa lüpsirobotiga laudas lüpstakse ligi 600 lehma ja nende aastane piimatoodang on 11 400 kg lehma kohta. Loomi on Metsaküla Piimas kokku 1200, maad haritakse 1730 ha.

Tänavusele aasta põllumehe konkursile esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 10 väärikat kandidaati kaheksast maakonnast. Tiitlile konkureerisid põllumehed Põlva- ja Viljandimaalt, Järva-, Pärnu-, Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, samuti Saaremaalt ja Hiiumaalt. Esindatud olid piima- ja teraviljakasvatus, samuti lihaveise- ja kitsekasvatus. Tiitlile konkureerisid ka ravim-ja maitsetaimede kasvatuse ning katmikala aianduse ettevõtjad.

Konkurssi Aasta Põllumees korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 2001. aastast alates.

metstaguse-agro-juht-teet-kallakmaa-on-ka-suurtehnikahuviline-83959214Parim piimakarjakasvataja Teet Kallakmaa viib oma ettevõttesse uuendusi sisse selle nimel, et lehmad lüpsaksid üha kvaliteetsemat piima.
„Toodame juustupiima, sellele on hoopis kõrgemad nõudmised. Oleme selle nimel aastaid tööd teinud, et kvaliteet tõuseks ja nüüd on tulemused näha,“ selgitas Teet Kallakmaa, kes on Järva-Jaani külje all Metstaguse Agrot juhtinud aastakümneid. Aastatega on ta 550pealise piimakarja väljalüpsi tõstnud ligi 12 tonnini lehma kohta, kogu piim saadetakse E-Piima tööstusele.
„Meie piimal on head kvaliteedinäitajad – rasva- ja valguprotsent on kõrge ning somaatiliste rakkude arv väga madal. Oleme paarkümmend aastat ülespoole pürginud, loodame, et tipp ei ole veel käes,“ rääkis Kallakmaa.
Oma põllumajandusfirma moodustas Kallakmaa 1993. aastal kunagise kolhoosi osakonna baasil koos töötajatega ja tänavu suvel tähistati 25. tegutsemisaastat.
Moodsas laudas kõrgem toodang
Kõige enam on firmajuht rahul uue 200kohalise vabapidamisel külmlaudaga, mis valmis 2017. aasta sügisel vanema laudakompleksi kõrvale.
Ka pea kõik kolhoosiaegse laudakompleksi hooned on renoveeritud, esimene külmlaut ehitati 2005. aastal.
Teet Kallakmaa tõstis esile, et uues laudas on loomade mugavuse peale rohkem mõeldud, siin on iselukustuvad lõastused, loomasõbralikumad asemed, automaatsed seinakardinad ja hoones hoitakse optimaalset kliimat. Kallakmaa sõnul on palju pisiasju, mis muudavad loomade olemise mugavamaks ja mõjuvad lõppkokkuvõttes ka piimaannile.
„Nüüd annavad lehmad paremates tingimustes rohkem piima. Loodame tänavu saavutada 12 000 kg piiri, mullu samal ajal lüpsis kari veidi alla 11 000 kg lehma kohta aastas,“ rääkis juhataja. Ta lisas, et uusi lüpsirekordeid on raske saavutada, kuna tänavu napib põua tõttu loomasööta, söödapuudust leevendab mais.
Tänavu kasvas Metstaguse Agros mais 147 ha-l ja andis korraliku saagi. Samas teravilja- ja rapsisaak oli poole väiksem tavapärasest. Seetõttu on loomade söödaratsiooni muudetud: jõusööda osakaalu on tõstetud, rohusööda osa vähendatud.Graafika: Ats Nukki
Uuenduslik põllumajandusjuht
Teet Kallakmaale meeldib katsetada. Nii on ta kõik oma vasikad paigutanud igludesse, mis on suures küünis katuse all sirgetes rivides kui väikesed ridaelamud. Firmajuht selgitas, et iglude idee sai ta USAst sealseid farme külastades – loomadel on väga hea neis tingimustes olla ja ka tööjõukasutus on efektiivsem.
Iglud võttis mees kasutusele siis, kui hakkas tegema tõsisemat tööd selle nimel, et tõsta piimatootmise taset. Loe edasi Maalehest.

Kandidaat TEET KALLAKMAA
Metstaguse Agro OÜ, Järvamaa.
Piimakarjakasvatus. Piimakari 550 aastalüpsiga 11–12 t lehma kohta.
Noorkari 600.
Maad haritakse 1700 ha, sellest omandis 700 ha. Teravilja- ja rapsikasvatus 800 ha-l, lisaks rohumaad. Mais 147 ha-l. Nisu keskmine saagikus 6–8 t/ha, tänavu 4 t/ha, rapsi saagikus 4–5 t/ha, tänavu 3 t/ha.
2017. aastal valminud vabapidamislaut. Nüüdisaegne põllutehnika.
35 töötajat.

HELLE ROHTLA, MESi nõuandeteenistuse konsulent
25 aastat töökogemust
Teet Kallakmaa on 25aastase töökogemusega põllumajandusjuht ja kauaaegne E-Piima nõukogu liige. Teet on õpihimuline ning võtab aktiivselt osa koolitustest ja messidest. Oma põldudega on ta osalenud viljelusvõistlusel ja tulnud auhinnakohtadele. Ettevõttes on segapõllundus – selline vorm on väga hea, sest nii saab hajutada tootmises riske ning tehnikat ja tööjõudu efektiivsemalt kasutada. 2017. aastal valmis Metstaguse Agros uus lüpsilaut, mis läks küll rahaliselt kallimaks, kuid on loomasõbralikum. Teet on tegevjuhina oma ettevõtte kõigi tegemisega põhjalikult kursis, ka see on üks edu aluseid.

Margus Vahtramäe kasvatab koos perega Kanepi aiandis üle 400 000 istiku ja potilille ning on oma taimevalikuga jõudnud linnade haljastuses üheks põhitegijaks.
“Müüme ainult omakasvatatud lilli, imporditud lilli meil müügis ei ole,” teatas OÜ Kanepi Aiand juhataja Margus Vahtramäe, kes on kogu perega Põlvamaal majandades suutnud Kanepi Aiandi kaubamärgi muuta tuntuks üle Eesti.
Põlva aiandisse on koondatud peamiselt potililled: roosbegoonia, pelargoon, kuld- ja hõbekakar. Suvel võtab kasvumajades taimede-lillede valik silmad kirjuks. Lagede all vohavad eri värvides lopsakad amplid, peenardel ilutseb suur valik taimi ja lillepottide rivid on lõputud. Ainuüksi suvetaimi kasvab üle saja liigi. Tavapärase petuunia või begoonia kõrval võib osta näiteks hõbepaela, hübriidsalveid, inglise pelargooni või kipslille.

Viib edasi vanemate alustatut
Margus Vahtramäe meenutas, kuidas tema vanemad Eha ja Meelis Vahtramäe 1994. aastal aiandusega alustasid. “Esimesed viis aastat olid väga rasked, kasvatasime kõike – nelki, kurki, tomatit. Proovisime ka roose ja gerberaid kasvatada.” 1998. aastal läks pere üle ainult lillekasvatusele.
Margus õppis Räpinas, seejärel Eesti Maaülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist 2002. aastal võttis ta vanematelt pereettevõtte üle, asutades osaühingu Kanepi Aiand. Praegu töötab aiandis ka Marguse abikaasa Marit, kaasa löövad pensionieas ema ja isa. Aastatega on Margus aiandiala üha laiendanud-suurendanud, taimekasvatusele lisaks hakati tegelema ka haljastushooldusega.
Nüüd haljastab Kanepi Aiand enamiku Lõuna-Eesti alevikest ja linnadest omakasvatatud taimede-lilledega. Nende aiandi lilled on müügil suurematel laatadel, aianduskeskustes ja kauplustes üle Eesti. Kaugemad punktid, kus sel suvel riputati üles nende firma amplid või pandi peenardesse-pottidesse õieklumbid, olid Narva, Tallinn, Haapsalu, samuti Saue, Rapla ja Paide. Loe edasi Maalehest.

KANDIDAAT MARGUS VAHTRAMÄE
OÜ Kanepi Aiand, Põlvamaa.
Lillekasvatus, katmikala aiandus.
Aastas kasvatatakse 420 000 istikut ja potilille.
Maad on omandis 3,5 ha, 5500 m2 katmikala, sellest köetav 3000 m3.
Lillede ja taimede müük ning linnade-alevike haljastushooldus üle Eesti.
10 töötajat.

MAIRE TÕRRA, MESi nõuandeteenistuse taimekasvatuse konsulent
Positiivse energiaga tippjuht
Kanepi Aiand tähistab tänavu 25. sünnipäeva. Seda on üle kümne aasta edukalt juhtinud Margus Vahtramäe, kes on väga tegus, positiivse energiaga ning panustab uutele lahendustele. Kanepi Aiand on tema juhtimisel silmapaistvalt kasvanud, nende toodangut võib nautida Eesti linnade lillepeenardes ja lilleseadetes. Kanepi Aiand osaleb koostöös aiandusliidu ja maaülikooliga aiandusklastri innovatsioonitegevustes. Margus kuulub Eesti Maaülikooli aiandusvaldkonna teadmussiirde pikaajalise programmi nõukogusse.

uksi-ei-tee-mitte-midagi-vaartusi-ja-edu-loob-ikkagi-uhine-too-ja-uhis-83782231ASi Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa on renoveerinud oma laudakompleksi ja tõstnud lehmade piimatoodangu üle 11 tonni lehma kohta. Eeskujuliku laudamajanduse tõttu kipuvad noored siia nii praktikale kui tööle.
Jaan Metsamaa on aastakümneid majandanud Keila ja Tallinna lähistel Harku vallas, kuhu nüüdseks on rajanud moodsa laudakompleksi. Kõik hooned on kas uusehitised või korralikult renoveeritud. Hoonete ümbrus on ideaalses korras, teed asfalteeritud, ümbrus haljastatud.
“Meil on korralikult välja ehitatud loomakasvatuskompleks, lautades parim võimalik tehnika ja noorte hulgas oleme ka suhteliselt populaarsed – tudengeid soovib siia rohkem tulla, kui suudame praktikale vastu võtta,” rääkis Jaan Metsamaa.
Enamik töötajaid tema firmas ongi noored, samuti võetakse siia juba aastaid praktikante nii maaülikoolist kui kutsekoolidest.

Koos noortega tuleb ka edu
Metsaküla Piima vabapidamisega laudas on 583 lehma robotlüpsil – kokku on töös kaheksa DeLavali lüpsirobotit. Aastaga on lehmade piimatoodang tõusnud ligi tuhande kilogrammi võrra.
“Majandamine on tõusnud uuele tasandile tänu sellele, et firmas on võtmeisikud noored – nii tegevjuht kui farmijuhid,” teatas Metsamaa. “Nad on aktiivsed, toonud kaasa uued teadmised, et kõik toimiks ja tulemused tuleks.”
Tegevjuht-agronoom Lauri Lepassar, loomakasvatusjuht Innar Viksi ja veterinaararst Tuuli Lagemaa on omaniku hinnangul viinud põllumajandusettevõtte uuele tasandile.
“Noored inimesed on toonud meie ettevõttesse uut hingamist,” tunnustas Metsamaa. Ta lisas, et niimoodi panustab firma ka noorte haridusse, näiteks veterinaariatudengid on käinud siin praktikal juba viis aastat.
“Kõige tähtsam on puhtus, et loomi tervena hoida, siis tuleb ka kõrgem toodang. Alustada tuleb lihtsatest asjadest, mitte keerulistest,” selgitas Metsamaa oma põhimõtteid. Oluline on põhisööda kvaliteet, äsja valminud uue söödahoidlaga on see paranenud.
Tänavu saadi silo liiga vähe, madal oli ka teravilja saagikus. Nii tuli loomade söödaratsiooni muuta ning lehmade piimatoodang pole langenud: arvestuslik aastalüps jääb 11 200– 11 400 kg vahele.
Metsamaa muretseb, et lisasöötade hinnad kerkivad kiiresti, aga toorpiima hind ei tule järele: “Õiglane piimahind peaks praeguste põuakahjude tõttu olema 350 eurot tonn, mitte 315–320. Aga sellist hinda me ei saa ning piimatootmine läheb põllumehele sel aastal päris kalliks.” Loe edasi Maalehest.

KANDIDAAT JAAN METSAMAA
AS Metsaküla Piim, Harjumaa. Piimakarjakasvatus. 580 lüpsilehma aasta-lüpsiga 11 200–11 400 kg lehma kohta. Noorkari 600. Teraviljakasvatus. Maad haritakse 1730 ha, sellest 1000 ha on põllumaa. Nisu keskmine saagikus 5–6 t/ha, tänavu 2–2,1 t/ha. Rapsi saagikus 3–4 t/ha, tänavu 2,3 t/ha. Kaasaegne vabapidamisega laut, kaheksa DeLavali lüpsirobotit.
25 töötajat.

MARIKA OESELG, MESi nõuandeteenistuse loomakasvatuskonsulent
Võimekas ja aktiivne
Omal ajal hakkas Jaan Metsamaa üles töötama endisi Ranna sovhoosi maid ja amortiseerunud lautu. Mäletan hästi tema võimekust haarata kinni võimalustest tootmise jätkusuutlikuks muutmisel. Iseloomustaksin Jaani tema enda sõnadega: “Muutmine ja laiendamine on meie elu osa.”
Jaan Metsamaa on pühendunud ettevõtte arengule ja teeb tootjatega aktiivset koostööd Eesti põllumajanduse tuleviku heaks. Väga tänuväärseks tuleb pidada tema panustamist noortesse ja haridusse.

Saaremaa aasta põllumeheks valitud Aive Kesküla on paarkümmend aastat juhtinud põllumajandusettevõtet, ehitanud uue vabapidamislauda ja tõstnud lehmade piimatoodangut.
“Ei, ma ei ole saarlane, ehkki olen siin saarel juba 25 aastat elanud,” teatas Aive Kesküla. Pärit on ta hoopis mandrilt – Peipsi äärest Lümati külast. Aive Kesküla õppis EPAs veterinaariat ja sattus Saaremaale Pöide valda praktikale. Nii meelitatigi hakkaja neiu pärast diplomi saamist 1997. aastal Saaremaale Rauni põllumajanduse osaühingusse. Algul loomaarstiks, aga paari aasta pärast sai temast ettevõtte juhatuse esimees ja selles ametis on ta juba paarkümmend aastat vastu pidanud.
Eelmisel aastal anti Saaremaa kõrge tiitel üle Aive Keskülale, tema suurima saavutusena on esile toodud uue ja uhke Uue-Välja vabapidamislauda ehitamist. Tõsi, laut valmis juba 2013. aastal, aga sestsaadik, kui 400pealine piimakari kolis uude lauta ja torusselüpsilt mindi üle platsilüpsile, on lehmade piimatoodang tõusnud paar tuhat kg aastas lehma kohta.

Punane ja mustakirju kari
Praegu lüpsab Uue-Välja laudas nii punane kui holsteini kari. “Meil on kaks kolmandikku mustakirju ja üks kolmandik punane kari,” teatas Aive Kesküla. Kuna punast tõugu lehmad annavad vähem piima, on karja keskmine aastalüps praegu alla kümne tonni piiri.
“Hetkel on meie aastalüps 9500 kg lehma kohta,” täpsustas Kesküla. Selle tulemusega ollakse Rauni POÜs rahul, sest enne suurfarmi valmimist, kui kari oli laiali vanades lautades, andsid lehmad piima vaid seitse tonni. Nüüd lüpstakse Uue-Välja farmis lehmi kolm korda päevas DeLavali 2×16 paralleellüpsiplatsil. Oma lubaduse – tõsta uue lauda valmimisel lehmade piimaandi paari tuhande kilo võrra – on firmajuht täitnud.
Ka Saaremaa vissivõistlustelt on Rauni POÜ lehmad saanud järjest esikohti. Kesküla hinnangul on sellele kaasa aidanud nii loomade paranenud tingimused vabapidamislaudas kui ka loomakasvatusjuhi oskuslik töö.
Juhataja meenutas, kuidas lauda rajamise mõttest teostuseni läks viis aastat, enne kui kõik takistused said ületatud. Siis tuli 2014. aasta piimakriis, mis osaühingus suudeti siiski üle elada. Loe edasi Maalehest.

KANDIDAAT AIVE KESKÜLA
Rauni POÜ, Saaremaa
Piimakarjakasvatus. Piimakari 400 (eesti holstein ja punane tõug), noorloomi 350. Keskmine piima aastatoodang 9500 kg lehma kohta
Maad haritakse ligi 1000 ha, sellest omandis 550 ha
Teravili 360 ha, mais 24 ha
Kaasaegne vabapidamislaut ja põllutehnoloogia
22 töötajat

KOMMENTAAR
MAI VAHER, MESi nõuandeteenistuse konsulent
Tark, kes ei torma
Rauni POÜ juhatuse esimehel Aive Keskülal on selged plaanid osaühingu arendamiseks, ta on juht, kes oskab hoida oma meeskonda, kuulab alati kaastöötajate arvamust. Ta suudab oma teadmisi ja oskusi jagada noortega ja kasutada noorte teadmisi ettevõtte arendamisel, olles alati positiivse ellu-suhtumisega. Pärast pikka mõtlemist – lahenduse leidmist – teeb ta kindla otsuse ja see on osutunud õigeks. Kriiside ja raskete ilmastikutingimustega tuleb ta toime tänu kannatlikkusele, tasakaalukatele otsustele ja tuginedes heale meeskonnale.

me-peame-rohkem-motlema-sellele-milline-on-meie-maaressursi-vaartus-ja-83563815Harju talu peremees Toomas Remmelkoor on hoolsa maaparandusega muutnud oma põllud kõige viljakandvamaks Hiiumaal.
“Mul on tänavuse põua kohta mõnel põllul üllatavalt hea saak,” teatas Harju talu peremees Toomas Remmelkoor. Nimelt sai ta otra neli tonni hektarilt, mis on Hiiumaa kesiste maade kohta väga tubli tulemus. “Kõige suurem teraviljakasvataja ma hektarite järgi Hiiumaal pole, küll aga olen suurim saagikuse poolest,” on mees ise rahul.
Koos pojaga harib ta Partsi küla ümbruses nii oma kui rendimaid. Ettevõtmiste keskus on ajaloolises Pihla talus ja peremees tunneb uhkust, et talitab põlistel talumaadel, jätkates esivanemate traditsioone. “Poeg on mu põhiline abiline ja tulevikus plaanin talu talle üle anda,” ütleb peremees.

Korralik saak liigniiskelt põllult

Toomas Remmelkoore maad on põllulappidena laiali viie kilomeetri raadiuses. Märkimisväärne on see, et ta on osanud kivistel ja väheviljakatel muldadel kasutusele võtta just sellise agrotehnika, mis on viinud parima tulemuseni. Ta kasutab otsekülvi, et kiviklibust mulda mitte liiga palju ringi keerutada ega kuivatada, oskuslikult annab põldudele ka väetist. Kõige enam uhkust aga tunneb mees selle üle, et on liigvee kraavitussüsteemidega oma soistelt põldudelt minema suunanud.
“Olen kurja vaeva näinud nende põldude kuivendamisega. 2012. aastast hakkasin lahtist kraavitust tegema, et saada liigvesi põllult ära õigel ajal, nii et saaksin paremal ajal külvama,” lausus Remmelkoor.
Ta lisas, et nüüd ei vii liigvesi põllu pealt enam toitaineid ära. Kui varem oli tema põldude saagikus keskmiselt kaks tonni hektarilt, siis maaparandusega on see tõusnud poole võrra.
Remmelkoor tõi ka esile, et mahetootja ta pole: “Sellest kesisest põllupinnast pole midagi võtta, vaid tuleb toitaineid kogu aeg juurde anda,” ütles ta.
Kui teistel oli tänavu liiga kuiv, siis Remmelkoore talu soistel ja liigniisketel põldudel oli kõike parasjagu, nii tulidki korralikud saagid.
“Ma pole põua vastu valmistunud, ma olen liigniiskusega võidelnud,” rääkis mees. Samas tavapõldudelt sai temagi tänavu kolmandiku kuni poole võrra vähem vilja. Loe edasi Maalehest.

KANDIDAAT  TOOMAS REMMELKOOR
Harju talu, Hiiumaa
Teraviljakasvatus 360 ha-l. Oder 200 ha, suvinisu 100 ha, raps 60 ha
Metsamaad 25 ha
Teravilja keskmine saagikus 4–5 t/ha, rapsi saagikus 2,5 t/ha. Tänavune saagikus: oder 3 ja 4 t/ha, nisu 2 t/ha
Maad on omandis 150 ha, ülejäänud maa on kasutusvalduses ja rendimaa
Kuivati ja kaasaegne tehnoloogia põldudel
4 töötajat.

Jekateriina Näälik, MESi nõuandeteenistuse konsulent
Tubli saavutus Hiiumaal
Toomas Remmelkoorel on lisaks agronoomiharidusele ka suur kogemustepagas. Ta hakkas poputama just neid põlde, mis andsid vähem saake, ja on jõudnud selleni, et keskmine saagikus põldudel on tõusnud üle Eesti keskmise, mis on äärealadel ja väheviljakatel aladel väga tubli saavutus.
Ta on otsekülvi tehnoloogia fänn, suurte kogemustega umbrohutõrje alal. Talus õpib põllumajandust isa kõrval ka poeg, nii et sel talul on tulevikku. Toomas Remmelkoor on lisaks aastaid vallavolikogu juhtinud, ka praeguses volikogus on ta tegev ja avaldab julgelt oma arvamust.

rahvas-on-hakanud-meie-meest-uha-enam-lugu-pidama-on-rahul-sulev-ja-ma-83493427Puusepa mesindustalus Uulus tegeleb pererahvas suure pühendumusega mesindusega ja on pälvinud parima alternatiivtalu tiitli.
“Meil on praegu 160 taru, rohkem ei saagi võtta, sest meil pole palgatöölisi,” teatab perenaine Maarika Puusepp, kes on koos abikaasa Suleviga pidanud mesilasi juba 25 aastat. Eelmisel aastal tunnustas Eestimaa Talupidajate Keskliit Puuseppade peret parima alternatiivtalu tiitliga.
Peremees Sulev selgitab, et mesitarud on 11 kohas laiali rohkem kui 100 km raadiuses, enamik neist Nigula looduskaitsealal.
“Aastate jooksul on karud meie mesitarusid rünnanud mitu korda, nüüd on tarude ümber elektrikarjused ja see on aidanud,” räägib peremees. Suviti on mesinikel tööd varahommikust hilisõhtuni. Peremees sõidab läbi pea 100 kilomeetrit päevas, sest korjeajal tuleb tarudel pidevalt silm peal hoida, raame lisada ja vahetada. Kodutööstuses aga käib kibekiire mee vurritamine, pakendamine, sest rahvas nõuab värsket mett. Abiks on ka peres kasvavad kolm tütart.
Veerandsada aastat mesindust
Maarika ja Sulev Puusepp on kogenud mesinikud, kes on sel alal tegutsenud juba 25 aastat. Sulev alustas mesindusega oma vanemate kõrval. 1993. aastal ostsid Puusepad endise kolhoosi laguneva mesindusehoone Uulus, asudes omaette toimetama. Aastatega on mesila renoveeritud tänapäevaseks tootmiskeskuseks, hoone teisel korrusel elab talupere. Senine elumaja on renoveeritud külalistemajaks, sest pere hakkab pakkuma kodumajutust ja tegelema ka taluturismiga. Tootmishoones on Saksamaalt toodud seadmed, tigupress soetati Soomest.
Kaanetusliinil lõigatakse kärjed lahti, need liiguvad tigupressi alla, kus mesi pressitakse välja, vaha liigub eraldi liinile. Raamid pannakse vurri, kus mesi vurritatakse selitusvanni, läbi mitme vanni selitatakse lõpuks puhas mesi välja.
Pere valmistab lisaks ka meepõhiseid tooteid õietolmu, suira ja piparmündiga. Mee müüb pere Pärnus oma loodustoodete kaupluses Mesilind, samuti laatadel ja Tallinna Lillepaviljonis meepäevadel. Loe edasi Maalehest.

Kandidaadid Maarika ja Sulev Puusepp
Puusepa mesindustalu, Pärnumaa.
Mesindus, 160 mesilasperet Nigula looduskaitsealal ja Pärnumaa metsades. Aastatoodang 5–10 tonni.
Mee ja meetoodete müük oma kaupluses Mesilind Pärnus, turgudel, laatadel.
Nüüdisaegne tootmishoone, seadmed, tehnoloogia.
Töö peretaluna, kaks töötajat.

ANDRES TAMLA, MESi nõuandeteenistuse mesinduse konsulent:
Tublid ja toimekad mesinikud
Puusepa mesindustalul on pikaajalised kogemused, pere jätkab esivanemate traditsioone. Mesilasperede korjealaks on Nigula looduskaitseala piirkond, toodanguks peamiselt kanarbiku- ja metsaõite mesi. Pere loodustoodete kauplusest Mesilind saab ka teiste tublide mesinike head Eesti mett soetada.
Koostöös Eesti Mesinike Liiduga on Maarika Puusepp seisnud mesilaste heaolu eest, osalenud mesinduse ümarlaudadel ja mesindusprogrammi hindamiskomisjonis. Ta on eeskujuks paljudele mesinikele.