1U6A0392 margo kyttMargo Kütt on Venevere külas Navesti jõe ümbruses juba aastaid kasvatanud ravim- ja maitsetaimi, varustades apteeke üle Eesti kodumaiste taimeteede ja droogidega.
“Mul on nõgest, melissi, punet, punast siilkübarat ja palju muid taimi – kõik ravim- ja maitsetaimed kasvavad mahedana, nii et maheravimtaimede kasvatajana suudame pakkuda üht laialdasemat taimede valikut Eestis,” teatab MK Loodusravi osaühingu juhataja Margo Kütt.
Oleme Päpe talus Venevere külas. Talumaja asub kauni looduse rüpes otse Navesti jõe kaldal – kaugemal suurtest teedest ja asulatest, nii et asukoht on ravimtaimede kasvuks ideaalne. Neid Navesti jõe kallastel kasvanud taimi leiab Loodusravi kaubamärgi alt pea igast apteegist.
Kütt toob esile, et apteekidele suudavad kuivatatud kodumaiseid ravimtaimi pakkuda vaid 4–5 suuremat kasvatajat üle Eesti.
“Eesti mõistes korjame palju, aga maailma mastaabis oleme väikesed, välisturu nõudlus puhtast loodusest korjatud taimede järele on lõputu,” ütleb Margo Kütt.
Üle kümne hektari põlde
Pere on ravimtaimekasvatuses tegutsenud aastakümneid.
Juba 1980. aastate lõpus alustas Margo isa Raivo Kütt ravimtaimede kasvatusega, esialgu Suure-Jaani metsamajandis, hiljem FIEna. Just isa kõrval tegutsedes tärkas ka pojal sügavam ravimtaimehuvi.
Margo Kütt on hariduselt toidutehnoloog ja õppinud ka Räpina aianduskoolis aiandust. Varem on ta töötanud aastaid nii Põltsamaa Felixis kui Talleggis. Enne oma firma rajamist kasvatas ta isale ravimtaimi ette.
Nüüd majandab Margo Kütt osaühingus MK Loodusravi koos oma poja Sanderiga.
“Igapäevatöödel on abiks ka teised pere liikmed, hooajatöödele palkame inimesi juurde,” teatab Margo Kütt.
Ravimtaimetalu põllule maja juures on 2,5 hektaril kasvama pandud taimed sirgetes ridades. Kütt selgitab, et need pandi maha kapsaistutusmasinaga.
Loe edasi Maalehest.

KANDIDAAT MARGO KÜTT
MK Loodusravi OÜ, Viljandimaa.
Ravim- ja maitsetaimede kasvatus 12,5 ha-l. Üle 40 taimeliigi. Lisaks korjealad looduses.
Taimede kuivatamine, peenestamine ja pakendamine.
3–4 tonni taimi aastas.
Müük hulgiostjatele ja apteekidele.
4 alalist töötajat ja hooajatöölised.
MARINA KÜTT, MESi analüütik:
Tööle pühendunud
Margo Kütil on pikaajalised kogemused nii ettevõtte juhtimises, tootmises kui ka turunduses, ta on oma tööle pühendunud. Põlvkondi ühendava pereettevõtte MK Loodusravi OÜ liikmed omavad põhjalikke teadmisi ravimtaimede kasvatamisest ja kasutamisvõimalustest. Paarkümmend aastat tagasi alustas Margo Kütt oma isa Raivo Kütiga ravim- ja maitsetaimede kasvatamist, nüüd tegutseb ettevõttes ka poeg Sander Kütt, kes jätkab perekondlikku traditsiooni.

1U6A0074 vahur veermaeLääne-Virumaa põllumajandusfirma Trovador on Vahur Veermäe juhtimisel laiendanud piimakarja ja viljakasvatust ning suurendanud käivet ja kasumit.
Vahur Veermäe juhib osaühingut Trovador seitsmendat aastat. Kui 2011. aastal said firma omanikeks Lätis tegutsevad Eesti ettevõtjad, kutsuti tegevjuhiks pikaajaliste juhtimis- ja põllumajanduskogemustega Vahur Veermäe. Ta on omandanud agronoomi eriala EPAs ning töötanud mitmes põllumajandusettevõttes.
Tema töökabineti seinal on tänu- ja aukirjad. Nii on Trovador 2014. aastal pälvinud Äripäeva põllumajandustootjate top’is teise koha käibekasvu eest, mis on firma alguse, 1994. aastaga võrreldes suurenenud ligi 28,6 protsenti.
“Mina töötan siin alles seitsmendat aastat,” ei võta Veermäe kogu au endale. Aga lisab, et tema juhtimisel on Trovadoris müügikäive suurenenud vähemalt kolmandiku võrra.
Loe edasi Maalehest.

 

KANDIDAAT VAHUR VEERMÄE
Trovadori OÜ, Lääne-Virumaa.
Piimakarjakasvatus. Lüpsikari 680, noorkari 680. Piima väljalüps lehma kohta aastas ligi 11 000 kg.
Teraviljakasvatus. Maad kasutatakse 2650 ha, sellest omandis 850 ha.
Teravilja kasvatatakse enam kui 1300 ha-l, maisi 160 ha-l, rapsi
270 ha-l, rohumaad 900 ha-l. Teravilja keskmine saagikus 4–5 t/ha. Maisi saagikus 30–55 t/ha.
Kaasaegne põllutehnoloogia.
37 töötajat.

KOMMENTAAR
KALMER VISNAPUU, MESi nõuandeteenistuse mentor:

Põline Virumaa põllumees
Järjepidevuse põllumajanduses tunneme ära sellest, et süvateadmised ja oskused on tal otsekui geenitasandil juba olemas. Innovatsiooni Eesti põllumajanduses veavad Vahuri-sugused farmerid, kes toovad maale ja võtavad kasutusele uued tehnoloogiad, keskkonnahoiust lähtuvad majandamise meetodid, ärimudelid, sordid, tõud. Nõustamistegevus keskendub just selliste inimeste professionaalse toimimise ja arengu toetamisele.

1U6A0298 -anne grünbergParima noortaluniku tiitli pälvinud Anne Grünberg peab Põlvamaal Üvasi talus koos perega 200pealist kitsekarja ja on grilljuustudega tuntud üle Eesti. Talumeiereide Liit korraldas Luige laadal külastajatele juustude konkursi. Kümne erineva talujuustu seast sai laadaliste lemmikuks Üvasi talu grilljuust kitsepiimast.
“Tore, et suudame inimestele maitseelamusi pakkuda,” rõõmustab juustumeister ja kitsekasvataja Anne Grünberg. Koos abikaasa Lennoga elavad nad Üvasi talus väikeses Rasina külas Põlvamaal. Taluelu kõige põnevam osa on eri tõugu ja värvi lontkõrvalised kitsed – alates mustvalgetest, täpilistest kuni pruunide-hallideni välja. Lüpsikari nosib karjamaal värsket rohtu. Perenaise Anne heleda hääle kutsel tormab kogu kari sirges rivis otse lüpsile. Ja niimoodi kaks korda päevas.

Mitusada kitse
Anne meenutab, kuidas nad 2009. aasta suvel võtsid ühe kitse tallu, et kitsepiimaga abikaasa Lenno tervisehädasid leevendada. “Esimene kits oli väga jonnakas, raskesti lüpstav,” meenutab Anne. See loom vahetati kohe parema vastu.
Kitsepiimast hakkas perenaine tasapisi valmistama nii jogurtit, ricotta-kohupiima kui ka juustu ja siis tulid toodetele esimesed tellimused.
“Võtsime eesmärgiks teha juustu ja võimalikult häid piimatooteid. Nii jõudsime inglise kitsetõuni, milleks on anglo-nubian,” selgitab Anne. Selle tõu piimaomadused sobisid neile suurepäraselt. Pererahvas hakkas ka jõudluskontrolli tegema. Praeguseks on Üvasi talu juba viis aastat olnud ainus jõudluskontrolli tegev kitsefarm Eestis.
Üvasi talu kitsekari koos talledega on 200pealine, enamik anglo-nubiani tõugu. Esimene anglo-nubiani sikk toodi tõuparandajaks Lätist, järgmised juba Saksamaalt ja Inglismaalt.
Loe edasi: http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/konkurss-aasta-pollumees-vaikeses-polvamaa-kulas-valmib-vahemere-juust?id=82874587

KANDIDAAT ANNE GRÜNBERG
Üvasi Talu OÜ Põlvamaa
Kitsekasvatus, 200 anglo-nubiani tõugu piimakitse. Lüpsikari 115, piimatoodang 350 kg päevas. Maad 30 ha. Piima töötlemine talumeiereis. 4 sorti grilljuustu, 100–120 kg juustu nädalas. Toodete müük taluturgudel ning Tallinna ja Tartu Kaubamajas. Peretalu, 4 töötajat.

KATRIN TÄHEPÕLD, MESi nõuandeteenistuse lambakasvatuse konsulent:
Töökas ja riskijulge taluperenaine
Anne Grünbergi iseloomustab entusiasm, ettevõtlikkus, töökus ning riskijulgus. Ta on äärmiselt põhjalik ja teaduspõhine, pöörates väga palju tähelepanu loomade tervisele ning heaolule.
Üvasi talu toodab väga kvaliteetset kitsepiima. Loomade igapäevase pidamise ja lüpsmise kõrvalt jõutakse toorainet ka väärindada, valmistades maitsvaid tooteid. Suurt tähelepanu pööratakse aretusele ja loomade tootlikkusele, tänu sellele on Üvasi talu loomade järeltulijaid näha üle Eestimaa.

Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 18. korda. Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi. Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.

1U6A9529 jaanus poldmaaPärnumaa parima põllumehe tiitli kandja Jaanus Põldmaa kasvatab koos perega Audru osavallas teravilja ja lihaveiseid ning edendab külaelu.
Audru vald kuulub nüüd Pärnu linna alla ja endine Audru valla volikogu esimees Jaanus Põldmaa seisab omakandi rahva eest linnavolikogus. Aga hingelt ja tegevustelt on tegu põlise põllumehega. Pärnumaa rahvas tunnustas teda parima põllumehe tiitliga juba 2015. aastal, mees on pälvinud ka maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi.
Jaanus ja Marit Põldmaa kodu Põhara külas on kui suurele taluperele loodud: kunagine laut on ümber ehitatud pereelamuks. Puitvooderdisega pikk elumaja nägusa verandaga ei anna küll aimu, et kunagi oli see ehitis loomadele mõeldud.
Peres kasvab seitse last. Vanemad lapsed on jõudnud juba ülikoolini, pesamuna Madli on kolmeaastane.
Maja ümbritseb perenaise Mariti rajatud ja kujundatud suur iluaed, kus on nii laste mänguplats kui ka suur tehnika näituseala. Nimelt on mitut võõrkeelt valdav pereisa igapäevatööle lisaks ka Oilseeds Tehnika tootejuht, kes tutvustab põllumeestele uusimat Amazone’i ja Krone tehnikat.
“Siin ongi Põldmaa talu – ühes majapooles elame ise ja maja teise otsas on jahisaal ning nahastusruum,” teatab Jaanus Põldmaa, kes on mitme firma juhtimisele lisaks ka kõva jahimees.
Nagu ikka suures taluperes, tehakse siin kõiki töid koos ja appi minnakse sinna kus vaja. Osaühingu Põhara Agro tegemisi ehk viljakasvatust juhib pereisa Jaanus. Mariti nimel on aga lihaveisekasvatus ehk OÜ Põhara Veis, kus majandatakse mahedalt.
Pere harib ümberkaudseid maid ligi tuhandel hektaril ja kasvatab juba kuuendat aastat ka lihaveiseid.
Peremees rakendab oma häid juhiomadusi lisaks Pärnu linna volikogule ka Pärnumaa Talupidajate Liidu, Ahaste külaseltsi, Pärnumaa Jahimeeste Liidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuses.

Õppis Saksamaal talupidajaks
Põltsamaalt pärit Jaanus Põldmaa sattus Audru maile siis, kui õppis Olustvere maamajanduskoolis agronoomiks. Koolist saadeti Olustvere poisid Saksamaale praktikale, nii jäigi Jaanus 1990. aastate algul mõneks ajaks Saksamaale talutööle.
Loe edasi: http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/aasta-pollumees-kamajahu-kasvatatakse-eesti-suurimas-linnas?id=82762899

KANDIDAAT Jaanus Põldmaa
Põhara Agro OÜ Pärnu linn, Pärnumaa.
Teraviljakasvatus, 1000 ha-l teravili, raps, hernes, uba. Teravilja keskmine saagikus 5 t/ha, kõrgeim saagikus üle 8 t/ha.
Maad on omandis 500 ha.
Lihaveisekasvatus OÜs Põhara Veis. Herefordi ja limusiini ristandid. 50 lihaveist.
Mahetootmine 160 ha-l.
Põllumajandustehnika-alane nõustamine, uusima tehnoloogia katsetamine põldudel.
Töö peretaluna, kaks palgatöötajat.

LAINE KALLASTE, MESi nõuandeteenistuse taimekasvatuskonsulent:
Kes teeb, see jõuab
Jaanus Põldmaa aitab kohapealset elu ja arengut suunata Pärnu linnavolikogus. Ta on ka Oilseeds ASi põllutehnika tootejuht, andes teistele põllumeestele vajalikku nõu.
Lisaks on ta tegev taluliidus ja Eesti Jahimeeste Seltsi MTÜ juhatuse liige.
Samal ajal on rõõm tõdeda, et Jaanus Põldmaa on hea isa oma lastele ja suureks eeskujuks järeltuleva põlvkonna põllumeestele.
Töötades inimvõimete piiril, on ta ka tuhandel hektaril teravilja ja kaunvilja kasvatamisega ning ettevõtte juhtimisega hästi toime tulnud.
Tervitatav on see, et ta arendab ka mahetootmist, mis on meie põhjamaisele Eesti kliimale sobiv ja vajalik arengusuund.

Aasta põllumeesKonkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 18. korda. Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi. Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.

EPKK_120x200Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kuulutavad välja konkursi “Aasta põllumees 2018”. Traditsioonilise konkursiga valime silmapaistvaima aasta põllumehe juba 18. korda. Soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.

 

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.

Aasta põllumeest 2018 peaksid iseloomustama järgmised näitajad:

* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus;

* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik;

* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat;

* ettevõtte majandamine on eeskujulik;

* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja.

 

Kandidaate saavad esitada põllumajandusega seotud liidud, ühingud, seltsid ja organisatsioonid. Ootame kandidaate põllumajanduse eri valdkondadest ja kõigist maakondadest. Konkursile võib esitada ka eelmiste aastate kandidaate.

 

Kandidaatide esitamise viimane tähtpäev on 21. mai 2018.

 

Ettepanekud palume saata Maalehe toimetusse märgusõnaga “Aasta põllumees” või e-postiga silja.lattemae@maaleht.ee. Ettepanekule lisada lühike põhjendus, miks kandidaat võiks pälvida aasta põllumehe tiitli. Kandidaate tutvustame Maalehe veergudel, lõpliku valiku teeb žürii sügisel.

 

Võitja kuulutatakse pidulikult välja sügisel Aasta Põllumehe konverentsil.

 

www.maaleht.ee, www.epkk.ee

forelli-ja-teraviljakasvataja-priit-lulla-tegutseb-korraga-nii-vees-ku-79786974Priit Lulla on Pöide valda rajanud esimese tänapäevase kinnistes ruumides kalakasvanduse, kust aastas jõuab müüki üle 70 tonni vikerforelli.
“Kasvatame vikerforelli vee korduvkasutusega suletud süsteemis, mis sai rajatud 2006. aastal ja nüüd on juba kümnes hooaeg käes,” teatab Priit Lulla.

Oleme Pöide vallas Kanissaare külas. Just siia suurematest keskustest kaugemale on aastatega kerkinud mitu võimsat uusima tehnoloogiaga kalakasvatushoonet Euroopa Kalandusfondi meetmete abiga.

Võimeka organisaatorina on Lullal käsil mitu ettevõtmist korraga: põllumajanduses ja teraviljakasvatuses tegutseb ta Mäe talu PL OÜ omanikuna, kalakasvatuses spetsialisti ja juhatuse liikmena osaühingus AquaMyk ning ühistegevust viib läbi Pöide Maaviljeluse Ühistut juhtides.

“Kalakasvatus on minu põhitöö ja muu on hobi,” selgitab Priit. Lisades, et aega peab jaguma ka pereelu jaoks. Priidu abikaasa Sirje on Lümanda põhikooli õpetaja ning peres kasvab kaks last.

Pereisa kasvatab 80 hektaril teravilja, basseinides kosub müügiküpseks enam kui 70 tonni vikerforelli aastas. Loe edasi Maalehest.

Kandidaat Priit Lulla
AquaMyk OÜ
Pöide vald, Saaremaa
Kalakasvatus suletud ja soojustatud hoonetes
Kaasaegne tehnoloogia, vee korduvkasutuse süsteem
Vikerforellide müük kuni 70 tonni aastas
6 töötajat

MIS TOOB EDU

Hea haridus.Originaalne äriidee.Innustunud tegutsemine oma erialal.
MES-i konsulent Jekaterina Näälik:
Mitmekülgne tegutseja
Priit Lulla on aktiivne põllumees, kes alati osaleb infopäevadel, on teadmishimuline ja aktiivne. Ta osaleb aktiivselt MTÜs Eesti Vesiviljelejate Liit. Pöide Maaviljeluse Ühistus on Priit kõige noorem liige, samas korraldab ta ühistu tegevust.

Ühiselt organiseeritakse teravilja koristust ja müüki, samuti väetiste, seemnete ja taimekaitsevahendite ostu. Priit on ka aktiivne ühiskond­liku elu tegelane. Ta on aastaid olnud vallavalitsuse liige ja praegu vallavolikogu liige.

Tänavu moodustati MTÜ kohaliku ranna hooldamiseks ja arendamiseks. Kodukoha areng on Priidule väga tähtis. Priit väärtustab perekonda ja kodu.

meie-rohumaadelt-varutud-veiseliha-on-tipptasemel-ja-konkurentsivoimel-79718594“Eestis on parimad rohumaad ja tasemel aretuskarjad, peame oma konkurentsieeliseid paremini ära kasutama,” innustab Kalmer Visnapuu lihaveisekasvatust arendama.

“Esimesed lihaveised ostsin 21 aastat tagasi, nii on mul olnud õnn osaleda Eestis uue loomakasvatusharu loomises. Vaimustav on kogeda, kui palju suudab ära teha väike grupp pühendunud inimesi,” meenutab tegevuse algusaastaid Piira talu peremees.

Veendunud ühistulise ettevõtluse pooldajana on ta kõigi lihaveisekasvatajate ühistute asutajaliige, lisaks MTÜ Liivimaa Lihaveis ja OÜ Baltic Vianco asutaja.

Mõnikümmend aastat tagasi oli Eestis alla tuhande lihaveise, peamine veisetõug oli hereford. Nüüd nosib karjamaadel üle paarikümne lihaveisetõu ja neid on Eestis juba üle 80 000.

See loomakasvatusharu on nii tugevaks tõusnud eelkõige tänu oma ala entusiastidele. Kalmer Visnapuu on üks neist, kes lisaks igapäevasele karjakasvatusele ja põlluharimisele otsib üha uusi arenguvõimalusi lihaveisekasvatuse valdkonnas.

Mitmes farmis korraga

Piira talu on loodud kunagise Vinni näidissovhoostehnikumi ühe osakonna baasil, mille Kalmer Visnapuu ostis erastajalt kümme aastat tagasi. Piira talus kasvatab mees 535 hektaril teravilja – suvi- ja talirapsi, nisu, otra ning hernest, järgides keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid.

“Tänu Piira talu pühendunud ja professionaalsetele töötajatele ei ole ma kunagi pidanud oma põlde häbenema, isegi mitte Virumaa kõrge põllumajanduskultuuri foonil,” kinnitab põllumees.

Oma tegemised on mees jaganud kolme farmi vahel, kus kasvatab üle 600 lihaveise.

Puhtatõuline simmentali kari on Piira Mahe OÜs, simmentali, limusiini ja akviteeni heleda tõu ristandeid peab ta Kadrina vallas asuvas Pariisi farmis (Pariismar OÜ). Oma põlistalus Taropedajal Valgamaal Karula vallas tegutseb Kalmer Visnapuu FIEna ja kasvatab seal herefordi tõugu aretuskarja.

Loe edasi Maalehest.

Kandidaat KALMER VISNAPUU

Piira Talu OÜ, Piira Mahe OÜ, Pariismar OÜ.
Vinni vald, Lääne-Virumaa.
Lihaveisekasvatus, teraviljakasvatus.
600 lihaveist, sh 300 ammlehma; simmentalid, herefordid, limusiinid, dexterid.
535 ha teravilja- ja rapsipõlde, keskmine saagikus rapsil 3 t/ha, teraviljal 6 t/ha.
Rohumaid hooldatakse mahetootjana 900 ha.
Üheksa töötajat.

MIS TOOB EDU
Aastatepikkune töö oma karja ja rohumaade kvaliteedi parandamisel.
Arenguvõimaluste otsimine lihaveisekasvatuses.
Pühendumus valitud erialale.
LEHO VERK, MESi nõuandeteenistuse juht:
Usub elukestvasse õppesse

Kalmer Visnapuu on paarikümneaastase kogemusega lihaveisekasvataja. Ta valiti 2011. aastal parimaks lihaveisekasvatajaks.

Osaleb MESi nõuandeteenistuse mentorlusteenuse pakkumises mentorina, sest soovib aidata kaasa lihakarjakasvatuse arengule Eestis ja panustada karjakasvatajate elukestvasse õppesse.

Visnapuul on pikaajalised kogemused ettevõtte loomise, arendamise, strateegilise planeerimise, turuarenduse ja kriisijuhtimise alal ning ta on valmis neis küsimustes ka teisi lihakarjakasvatajaid nõustama. Kalmer Visnapuu leiab, et lihakarjakasvatajate kogukonna kiire areng on tinginud vajaduse sektorisisese õhinapõhise nõustamise ja mentorluse järele.

soovime-kaiusse-ehitada-uue-farmi-1200-lupsilehmale-samuti-laiendada-v-79639002Tänavu parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Margus Muld on Raplamaal Kaiu farmis tõstnud lehmade piimatoodangu üle 12 200 kg lehma kohta aastas.
“Olen Venemaa seiklused ära teinud – Dobrutšis Pihkva oblastis ja Uuralites lüpsilehmi pidanud, nüüd on minu vastutuse all üksnes Eestimaa farmid,” ütleb Trigon Dairy Farming Estonia (TDFE) juhatuse liige Margus Muld rahulolevalt. Veel mõni aasta tagasi tuli tal Trigoni farmimajandust juhtida ka Venemaal, ehitada suurfarme ja õpetada venelastele nii moodsat piimandust kui ka lihtsalt
töötegemist. Nüüd saab ta keskenduda üksnes kodumaisele piimatootmisele ja tulemused on silmatorkavad. Viimastel aastatel on tema juhitava Kaiu LT OÜ 650pealine piimakari lüpsnud uusi rekordeid.

Veterinaararsti haridusega Margus Muld on põllumajandusringkondades tuntud tegija. Ta juhib väliskapitalil põhinevas suurfirmas Trigon Dairy Farming Estonia loomakasvatust ja põllumajandust nii Kärlas, Väätsal kui Kaius. Kõige silmapaistvamad tulemused on saavutatud Kaius.

“Kaiu LT on viimastel aastatel kuulunud Eesti piimakarja absoluutsesse eliiti lehma kohta piimatoodangult, toodang on suurenenud aastas lehma kohta 101 kg võrra,” selgitab Maaelu Edendamise Sihtasutuses (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg, miks tänavuse parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis MESilt just Margus Muld.

Kõige hõivatum põllumajandusjuht
Margus Muld on pärit Läänemaalt. Tema isa oli kunagise Sõpruse näidiskolhoosi pealoomaarst, isa jälgedes õppis ka poeg EPAs veterinaararstiks – töötas loomaarsti, seemendaja ja loomakasvatusjuhina nii Kivi-Vigalas kui Reveris. Trigonisse kutsuti ta tööle 2006. aastal. Enne seda oli Nigula Piima tegevjuht, rajas Läänemaale uue lauda ja tõstis sealse karja piimatoodangut mitmesaja
kilo võrra lehma kohta.
Piimatootmine Eestis on koondunud Trigon Dairy Farming Estoniasse (TDFE), mille peakontor asub Tallinnas. Margus Muld on juhatuse liige, samuti on ta OÜ Kaiu LT, Kärla põllumajandusühistu TÜH ja ASi Väätsa Agro juhatuse liige. Kokku on nendes ettevõtetes 7000 looma (sh noorloomad), kellest 3600 on lüpsilehmad. TDFE valduses on 8100 ha põllumaad, sellest 4300 ha omandis. Kaiu ja Kärla farmid osteti 2006. aastal ning renoveeriti seejärel täielikult. Väätsa farm osteti 2012. aastal ja uus laut 80kohalise karussell-lüpsiplatsiga ehitati 2013. Kõik farmid on piimatootlikkuse poolest Eesti parimate seas. Nii ongi selle mehe vastutushaare väga avar – juhtida tuleb korraga kolme põllumajandusettevõtte tegevust nii, et ka kõige rängemal kriisiajal pinnale jääda.  Margus Muld on seda väga edukalt suutnud, töömahult saab teda pidada kõige hõivatumaks põllumajandusjuhiks Eestis.

Edu tagab täpne analüüs
Tippjuht selgitab, et vaid läbi toimiva juhtimisstruktuuri, täpselt koostatud eelarvete ja igakuiste kasumiaruannete analüüsi saab teha õigeid juhtimisotsuseid.
“Vastutan kogu Trigoni farmimajanduse eest – eelarved, rahavood, toodang, tehnika, söödad, väetised, taimekaitse,” selgitab Trigoni põllumajandusjuht. Ta toob esile, et väga tihe koostöö on farmide tegevjuhtide ning raamatupidajatega. Aruandeid – Exceli tabeleid – koostatakse igal nädalal. Sealt selgub hetkeseis – kas piimahind on langenud, mõni loom ära surnud või muud juhtunud. Firmas käib täpne majandusarvestus läbi eelarve ja rahavoogude range võrdluse. Kõik suuremad hanked – tehnika-, söödaostud jms – tehakse kolme farmi peale ühiselt.
“Mulle loomaarstina väga ei meeldi kirjatööd teha, aga ütlen ausalt – majandusarvestus on minu põhitööriist, mille alusel tulevad investeerimisotsused, sööda- ja tehnikaostud,” teatab tippjuht.
Praktikuna oskab see mees näha kogu tootmisprotsessi ning vajadusel igas üksikus detailis kaasa rääkida.
“Juhtimine, töötajad, hooned, loomad – kõik on ühes valemis võrdselt tähtsad.”

Kaiu tipule peavad järgnema teised
“Loomakasvatus on lihtne – tuleb teha kõik, et lehmal oleks hea ja mugav olla. Et sööt oleks kvaliteetne, allapanu kuiv, sõnnik välja viidud. Oleks värske õhk ja valgus, lüpsiseadmed korras ning lüpsjad rahulikud,” teatab kogenud veterinaar.
Praegu on Kaiu farmis 650 lüpsilehma. Lehmi lüpstakse 2 × 20 paralleellüpsiplatsil kolm korda päevas 40 lehma korraga. Mullu tootsid Kaius holsteini tõugu lehmad 12 223 kg piima lehma kohta aastas, mis on Eesti rekord. Sellise piimatoodanguni on Kaiu farmis viinud väga hea geneetilise lüpsivõimega kari, suurepärane meeskonnatöö ning täppisarvutustel baseeruv söödaratsioon.
“Kaiu loomad on parimal järjel tõuaretusega, siia saime kõige varem oma farmi ehitada ja kõige kauem oleme teinud loomade selekteerimist,” selgitab Margus Muld. Loe edasi Maalehest.

Kandidaat Margus Muld
Kaiu LT OÜ, Kaiu vald, Raplamaa.
Piimakarjakasvatus, 650 lüpsilehma aastatoodanguga 12 223 kg lehma kohta. Noorkari 650.
Maad haritakse 1800 ha, sellest pool on ettevõtte omandis.
Teraviljakasvatus: raps, oder, nisu, tritik. Rohumaadel tehakse silo.
2008. aastal valminud vabapidamisega lauda-kompleks, silohoidlad, puistesöödahoidlad. Nüüdisaegne põllutehnika.
40 töötajat.

MIS TOOB EDU
Hea organiseerimisvõime ja tipptulemustele orienteeritus.
Tulemuslik tõuaretus ja täppisarvutusel baseeruv söödaratsioon.
Oskuslik meeskonnatöö.

MARIKA OESELG, MESi nõuandeteenistuse loomakasvatuse konsulendi kommentaar:
Tulevikku vaatav juht
Margus Mulda saab iseloomustada kui ettenägelikku juhti, kes on suutnud luua aktiivse ja tulevikku vaatava meeskonna. Tal on õnnestunud teadmised, kogemused ja isikuomadused juhina realiseerida. Arutelude käigus on püütud ettevõtte arengu jaoks leida parimad lahendused, kasutades kõrge kvaliteediga nõuannet ja kaasates tulevikku suunatud teavet USA nõustajatelt. Ühes intervjuus on Margus öelnud, et hindab ka töötajates avatud mõtlemist, korrektsust ning järjekindlust oma toimingutes.

mul-on-teatud-kogemused-ja-hakkama-ka-olen-saanud-oleme-koikidest-krii-79553654Ahti Kukk on hoidnud põllumajandusettevõtete Selja OÜ ja Piistaoja Katsetalu OÜ tegevuse kasumlikuna ka kõige raskemal kriisiajal.
“Pean oma üheks tugevaks küljeks rahalugemise oskust. Kui tead, palju sisse tuleb, siis pead alati vaatama, et väljaminekud sissetulekuid ei ületaks,” on Ahti Kuke esimene põhimõte. Mees juhib praegu mitut osaühingut – Seljat ja Piistaoja katsetalu.

Kuna kogenud põllumajandusjuhi üks motosid on see, et üle võimete elada ei saa elada, on Selja osaühing juba aastaid silma paistnud range ja täpse majandusarvestusega.

“Eesti põllumajandusmaastikul on lausa ime, kui firmas pole ühtki maksmata arvet. Põhjus on see, et Ahti Kukk on väga tugev majandusmees,” kiidab kaasvõitlejat aasta põllumees Lembit Paal, lisades, et Ahti Kukk on ääretult täpne, usaldusväärne ja juhib väga oskuslikult suurfirmat läbi karide. “Oleme
kriisidest suutnud suuremate tagasilöökideta välja tulla,” kinnitab Kukk napisõnaliselt.

Suurmeeste sünergia
Selja osaühing majandab Pärnumaal kunagise Vändra katsesovhoosi maadel, mis omal ajal hõlmas nii Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi kui ka Theodor Pooli Piistaoja katsetalu.

1990. aastatel toimunud põllumajandusreformi käigus jäid riigile nii Jakobsoni talumuuseum Kurgjal kui Piistaoja katsetalu. Üks osa endisest sovhoosist tehti 1993. aastal Selja osaühinguks, mille osanikeks said endised sovhoosi töötajad. Nende seast valiti Kukk Selja OÜ juhiks.

Ahti Kukk lõpetas EPAs zootehnika erialal 1982. aastal. Vändra katsesovhoosi tuli ta Laekvere kolhoosist 1990. aastal direktori asetäitjaks loomakasvatuse alal.

“1993. aastast töötan Selja osaühingus, 2014. aasta 1. jaanuarist ka Piistaojal,” selgitab Kukk. 2012. aastal osteti Piistaoja katsetalu, mis on nüüdseks ühtse juhtimise all. Selja OÜ omanikud on viimastel aastatel vahetunud, tänavu kevadest on firma omanikuks Estover piimatööstus ja piima saadetakse nüüd
Estoverile.

Selja osaühing on aastaid olnud edukas põllumajandusettevõte, orienteeritud tõuaretusele ja efektiivsele tootmisele.

Aastatega on piimakarja väljalüps tõusnud 7000 kg-lt aastas enam kui 10 000 kiloni lehma kohta. Praeguse suurfarmi kõrvale plaanitakse ehitada uus laut 760 lüpsilehmale, edaspidi ka noorkarjalaut, samuti silo- ning lägahoidlad.

Tänu taimekasvatusjuht Kat­rin Tiimannile on viimastel aastatel saavutatud häid tulemusi ka põldudel. Ehkki siinsed maad on savikad, on suudetud viljasaake tõsta. Aktiivselt tehakse ka maaparandustöid maaparandusühingute kaudu.

“Meil on kahe firma peale kokku ligi tuhat lehma ja noorkarjas 900 looma, söödavarumine ning silotegemine käib kahe firma peale ühiselt,” avab Ahti Kukk oma haaret, mis viimasel ajal on kahekordistunud. Ta selgitab, et omanike soov on saada lehmadelt üha rohkem piima. Et lüpsiplaani täita, tuleks karja suurendada.

Ettevõttele kuuluvate suurlautade ümbrus on asfalteeritud, lisaks kõrgetele majandustulemustele on mõeldud ka heakorrale.

Põllumajandusvaldkondade kõrval on firma juhid pidanud väga oluliseks ka Selja küla arendamist ning küla tegemiste edendamist. 1997. aastal ehitati siia osaühingule kuuluv bensiinijaam, ettevõte avas söökla, remonditöökojas saavad teenust ka kohalikud talumehed. Osaühingule kuulub külas mitu korterit, mida saab üürida oma töötajatele.

Loe edasi Maalehest.

Kandidaat Ahti Kukk
Tori vald, Pärnumaa.
Selja OÜ, Piistaoja Katsetalu OÜ.
Piimatootmine, teraviljakasvatus.
Selja OÜ piimakari 571, keskmine aastatoodang 10 600 kg lehma kohta.
Piistaoja katsetalu OÜ piimakari 403, keskmine aastatoodang 10 100 kg lehma kohta.
Eesti holsteini tõugu veiste tõuaretus, rohusöötade ja teravilja kasvatamine veisekasvatuse tarbeks.
Maad kasutatakse kokku 2450 ha, sellest omandis on 700 ha. Teravilja keskmine saagikus 3–5 t/ha. Töötajaid on 64.
MIS TOOB EDU
Täpsed majandusarvestused, osavad investeeringud. Pikaajaline tõuaretus, kaasaegsed põllumajandusmeetodid. Suured kogemused.
MARIKA OESELG, MESi nõuandeteenistuse konsulent:
Ahti Kukk on pühendunud karjakasvataja. Mu esimene kohtumine Selja osaühinguga oli mitu aastat tagasi, kui käisin ettevõtte lüpsjaid koolitamas. Ahti Kuke tegemiste kohta saab jagada vaid
tunnustavaid sõnu. Ta on ennast pühendanud piima­karjakasvatusele. Teda ise­loomustatakse rahuliku ja tasa­kaalukana, juhina on ellu viinud häid otsuseid, teinud õigeid investeeringuid. Omanikuvahetustest hoolimata on mõlema tugeva osaühingu elu endiselt keerelnud piimatootmise ümber Ahti juhtimisel.

Tõuaretust tundvad spetsialistid peavad nende farmi­de lehmi välimiku poolest väga ilusaks. Kiidusõnu öel­dakse heal tasemel noorkarjakasvatuse kohta, kus tõumüügiks sobiks pea kõik mullikad.

Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 17. korda.Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi. Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.

aianduses-on-vaga-oluline-emotsioon-mida-me-lillede-ilust-saame-teatab-79485844Mihkel Saar rajas koos partneriga kaasaegseima iluaiandusettevõtte Hansaplant ning kasvatab nüüd 180 000 püsilille- ja roosiistikut aastas.

“Lilleäri on mõnes mõttes raske, aga samas väga põnev. Me peame tootjatena igal aastal midagi uut ja huvitavat välja mõtlema, et aiapidajaid uute lilledega köita,” teatab Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar, kes on aianduses tegutsenud juba üle paarikümne aasta.

1997 asutas ta koos Indrek Naudiga osaühingu Hansaplant, mis on nüüdseks tõusnud tuntuimaks aiandus- ja tootmiskeskuseks. Saar vastutab siin firmas tootmispoole eest, tegeldes püsilille- ja roosiistikute kasvatamisega.

Otse Hansaplanti aianduskeskuse taga on Mihkel Saare puukool, mis laiub paaril hektaril. Siin on tihedas rivis avamaal, kasvumajades ning potistatud kujul kasvamas püsililled ja roosid. 7000 m2 on katmikala, hiljuti kerkinud logistikahallis paikneb konteinerites reas müügiks minev kaup.

20 aastat puukooli

“Eestlased on väga usinad kodukaunistajad. Püüame pakkuda neile võimalikult ilusaid, huvitavaid ja kindlasti kõige kvaliteetsemaid istikuid, millest neil oleks hiljem aias rõõmu aastateks,” räägib Mihkel Saar.

Lisaks püsililledele ja roosidele turustatakse puukooli kaudu oma klientidele ka köögivilja-, maasika- ja maitsetaimi, mida kasvatatakse siinsamas Kiili vallas OÜs Sepalilled.

Kui Mihkel Saar oma firmaga alustas, rajas ta 1997. aasta kevadeks Harjumaale Kiili valda Vaelasse puukooli, kus esialgu kasvatati okaspuid ja lehtpõõsaid, hiljem lõpetati põõsakasvatus ära ning spetsialiseeruti ainult püsilillede ja rooside kasvatamisele eesmärgiga leida turgu Eestis ja raja taga.
Edasi loe Maalehest.

Kandidaat Mihkel Saar
OÜ Hansaplant.
Kiili vald, Harjumaa.
Püsilille- ja roosiistikute kasvatus.
Kaubamärgi “Mihkel Saar puukool” all kasvatatakse 180 000 taime aastas, peamiselt püsililli ja roosiistikuid, sealhulgas kõrrelisi ja kiviktaimla taimi. Püsililli on 300 sorti ja roose 55 sorti.
Maad kasutatakse istikute kasvatamiseks 2 ha, millest 7000 m2 on katmikala.
Automaatsed kastmis- ja väetamissüsteemid, suletud veeringe istikuplatsidel, kaasaegne potistamistehnoloogia.
Toodang turustatakse aianduskeskustes, 25% toodangust eksporditakse Soome.
6 töötajat ja 3–4 hooajatöötajat.

MIS TOOB EDU
Nõudlikkus ja tipptulemustele orienteeritus. Uudne tehnoloogia ettevõttes. Osav turustus ja toodangu eksport.

 

Kommentaar

Tegija iluaianduses
Mihkel Saar on iluaianduse valdkonnas üks parimaid tegijaid Eestis. OÜ Hansaplanti tootmisjuhina on tal kindlad sihid ja eesmärgid just selles osas, kuidas ja mil viisil oma ettevõtmises tegutseda. Mihklil on väga hea pea matemaatikas – see on ülioluline, et ettevõttes asjad aetud ja üleüldse ettevõtmisest asja saaks.
Mihkel on suutnud luua ettevõtmise, mis küünib Euroopa parimate tasemele. Eesti Aiandusliidu liikmetena oleme koos käinud koolitusreisidel, ja võin öelda, et ta on ka professionaalsel tasemel fotograaf. Tal on väga hea silm ja käsi tabada hetki, mida tasub jäädvustada.

ANNELI AASNA, MESi nõuandeteenistuse aianduse konsulent