7245527t1h98caSel aastal parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Margus Muld on Raplamaal Kaiu LT osaühingu farmis tõstnud lehmade piimatoodangu üle 12 200 kg lehma kohta aastas, tõustes Eesti absoluutsesse eliiti lehma kohta piimatoodangult. Margus Muld selgitab, et kõrgete tulemusteni on Kaiu farmis viinud väga hea geneetilise lüpsivõimega kari, suurepärane meeskonnatöö ning täppisarvutustele põhinev loomade söötmisratsioon.

Veterinaararsti haridusega Margus Muld on tegutsenud põllumajanduses juba paarkümmend aastat. Praegu juhib ta väliskapitalil suurfirmas Trigon Dairy Farming Estonia loomakasvatust ja põllumajandust nii Kärlas, Väätsal kui Kaius. Kõige silmapaistvamad tulemused ongi saavutatud Kaius. Kaiu farmis on 650 lüpsilehma. 2008. aastal ehitati vabapidamisega laudakompleks, silohoidlad, ja puistesöödahoidlad. Maad haritakse 1800 ha.

Kaiu loomad on parimal järjel tõuaretusega, kuna siin farmis on tegeletud nii järjepideva tõuaretuse kui loomade selekteerimisega pikemalt kui teistes Trigon Dairy Estonia farmides. Aasta põllumehe konkursile esitas Margus Mulla kandideerima Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Esimest korda anti välja ka innovatsioonipreemia, mille sai rahvapõllumeheks valitud Paavo Otsus.

forelli-ja-teraviljakasvataja-priit-lulla-tegutseb-korraga-nii-vees-ku-79786974Priit Lulla on Pöide valda rajanud esimese tänapäevase kinnistes ruumides kalakasvanduse, kust aastas jõuab müüki üle 70 tonni vikerforelli.
“Kasvatame vikerforelli vee korduvkasutusega suletud süsteemis, mis sai rajatud 2006. aastal ja nüüd on juba kümnes hooaeg käes,” teatab Priit Lulla.

Oleme Pöide vallas Kanissaare külas. Just siia suurematest keskustest kaugemale on aastatega kerkinud mitu võimsat uusima tehnoloogiaga kalakasvatushoonet Euroopa Kalandusfondi meetmete abiga.

Võimeka organisaatorina on Lullal käsil mitu ettevõtmist korraga: põllumajanduses ja teraviljakasvatuses tegutseb ta Mäe talu PL OÜ omanikuna, kalakasvatuses spetsialisti ja juhatuse liikmena osaühingus AquaMyk ning ühistegevust viib läbi Pöide Maaviljeluse Ühistut juhtides.

“Kalakasvatus on minu põhitöö ja muu on hobi,” selgitab Priit. Lisades, et aega peab jaguma ka pereelu jaoks. Priidu abikaasa Sirje on Lümanda põhikooli õpetaja ning peres kasvab kaks last.

Pereisa kasvatab 80 hektaril teravilja, basseinides kosub müügiküpseks enam kui 70 tonni vikerforelli aastas. Loe edasi Maalehest.

Kandidaat Priit Lulla
AquaMyk OÜ
Pöide vald, Saaremaa
Kalakasvatus suletud ja soojustatud hoonetes
Kaasaegne tehnoloogia, vee korduvkasutuse süsteem
Vikerforellide müük kuni 70 tonni aastas
6 töötajat

MIS TOOB EDU

Hea haridus.Originaalne äriidee.Innustunud tegutsemine oma erialal.
MES-i konsulent Jekaterina Näälik:
Mitmekülgne tegutseja
Priit Lulla on aktiivne põllumees, kes alati osaleb infopäevadel, on teadmishimuline ja aktiivne. Ta osaleb aktiivselt MTÜs Eesti Vesiviljelejate Liit. Pöide Maaviljeluse Ühistus on Priit kõige noorem liige, samas korraldab ta ühistu tegevust.

Ühiselt organiseeritakse teravilja koristust ja müüki, samuti väetiste, seemnete ja taimekaitsevahendite ostu. Priit on ka aktiivne ühiskond­liku elu tegelane. Ta on aastaid olnud vallavalitsuse liige ja praegu vallavolikogu liige.

Tänavu moodustati MTÜ kohaliku ranna hooldamiseks ja arendamiseks. Kodukoha areng on Priidule väga tähtis. Priit väärtustab perekonda ja kodu.

meie-rohumaadelt-varutud-veiseliha-on-tipptasemel-ja-konkurentsivoimel-79718594“Eestis on parimad rohumaad ja tasemel aretuskarjad, peame oma konkurentsieeliseid paremini ära kasutama,” innustab Kalmer Visnapuu lihaveisekasvatust arendama.

“Esimesed lihaveised ostsin 21 aastat tagasi, nii on mul olnud õnn osaleda Eestis uue loomakasvatusharu loomises. Vaimustav on kogeda, kui palju suudab ära teha väike grupp pühendunud inimesi,” meenutab tegevuse algusaastaid Piira talu peremees.

Veendunud ühistulise ettevõtluse pooldajana on ta kõigi lihaveisekasvatajate ühistute asutajaliige, lisaks MTÜ Liivimaa Lihaveis ja OÜ Baltic Vianco asutaja.

Mõnikümmend aastat tagasi oli Eestis alla tuhande lihaveise, peamine veisetõug oli hereford. Nüüd nosib karjamaadel üle paarikümne lihaveisetõu ja neid on Eestis juba üle 80 000.

See loomakasvatusharu on nii tugevaks tõusnud eelkõige tänu oma ala entusiastidele. Kalmer Visnapuu on üks neist, kes lisaks igapäevasele karjakasvatusele ja põlluharimisele otsib üha uusi arenguvõimalusi lihaveisekasvatuse valdkonnas.

Mitmes farmis korraga

Piira talu on loodud kunagise Vinni näidissovhoostehnikumi ühe osakonna baasil, mille Kalmer Visnapuu ostis erastajalt kümme aastat tagasi. Piira talus kasvatab mees 535 hektaril teravilja – suvi- ja talirapsi, nisu, otra ning hernest, järgides keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid.

“Tänu Piira talu pühendunud ja professionaalsetele töötajatele ei ole ma kunagi pidanud oma põlde häbenema, isegi mitte Virumaa kõrge põllumajanduskultuuri foonil,” kinnitab põllumees.

Oma tegemised on mees jaganud kolme farmi vahel, kus kasvatab üle 600 lihaveise.

Puhtatõuline simmentali kari on Piira Mahe OÜs, simmentali, limusiini ja akviteeni heleda tõu ristandeid peab ta Kadrina vallas asuvas Pariisi farmis (Pariismar OÜ). Oma põlistalus Taropedajal Valgamaal Karula vallas tegutseb Kalmer Visnapuu FIEna ja kasvatab seal herefordi tõugu aretuskarja.

Loe edasi Maalehest.

Kandidaat KALMER VISNAPUU

Piira Talu OÜ, Piira Mahe OÜ, Pariismar OÜ.
Vinni vald, Lääne-Virumaa.
Lihaveisekasvatus, teraviljakasvatus.
600 lihaveist, sh 300 ammlehma; simmentalid, herefordid, limusiinid, dexterid.
535 ha teravilja- ja rapsipõlde, keskmine saagikus rapsil 3 t/ha, teraviljal 6 t/ha.
Rohumaid hooldatakse mahetootjana 900 ha.
Üheksa töötajat.

MIS TOOB EDU
Aastatepikkune töö oma karja ja rohumaade kvaliteedi parandamisel.
Arenguvõimaluste otsimine lihaveisekasvatuses.
Pühendumus valitud erialale.
LEHO VERK, MESi nõuandeteenistuse juht:
Usub elukestvasse õppesse

Kalmer Visnapuu on paarikümneaastase kogemusega lihaveisekasvataja. Ta valiti 2011. aastal parimaks lihaveisekasvatajaks.

Osaleb MESi nõuandeteenistuse mentorlusteenuse pakkumises mentorina, sest soovib aidata kaasa lihakarjakasvatuse arengule Eestis ja panustada karjakasvatajate elukestvasse õppesse.

Visnapuul on pikaajalised kogemused ettevõtte loomise, arendamise, strateegilise planeerimise, turuarenduse ja kriisijuhtimise alal ning ta on valmis neis küsimustes ka teisi lihakarjakasvatajaid nõustama. Kalmer Visnapuu leiab, et lihakarjakasvatajate kogukonna kiire areng on tinginud vajaduse sektorisisese õhinapõhise nõustamise ja mentorluse järele.

soovime-kaiusse-ehitada-uue-farmi-1200-lupsilehmale-samuti-laiendada-v-79639002Tänavu parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Margus Muld on Raplamaal Kaiu farmis tõstnud lehmade piimatoodangu üle 12 200 kg lehma kohta aastas.
“Olen Venemaa seiklused ära teinud – Dobrutšis Pihkva oblastis ja Uuralites lüpsilehmi pidanud, nüüd on minu vastutuse all üksnes Eestimaa farmid,” ütleb Trigon Dairy Farming Estonia (TDFE) juhatuse liige Margus Muld rahulolevalt. Veel mõni aasta tagasi tuli tal Trigoni farmimajandust juhtida ka Venemaal, ehitada suurfarme ja õpetada venelastele nii moodsat piimandust kui ka lihtsalt
töötegemist. Nüüd saab ta keskenduda üksnes kodumaisele piimatootmisele ja tulemused on silmatorkavad. Viimastel aastatel on tema juhitava Kaiu LT OÜ 650pealine piimakari lüpsnud uusi rekordeid.

Veterinaararsti haridusega Margus Muld on põllumajandusringkondades tuntud tegija. Ta juhib väliskapitalil põhinevas suurfirmas Trigon Dairy Farming Estonia loomakasvatust ja põllumajandust nii Kärlas, Väätsal kui Kaius. Kõige silmapaistvamad tulemused on saavutatud Kaius.

“Kaiu LT on viimastel aastatel kuulunud Eesti piimakarja absoluutsesse eliiti lehma kohta piimatoodangult, toodang on suurenenud aastas lehma kohta 101 kg võrra,” selgitab Maaelu Edendamise Sihtasutuses (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg, miks tänavuse parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis MESilt just Margus Muld.

Kõige hõivatum põllumajandusjuht
Margus Muld on pärit Läänemaalt. Tema isa oli kunagise Sõpruse näidiskolhoosi pealoomaarst, isa jälgedes õppis ka poeg EPAs veterinaararstiks – töötas loomaarsti, seemendaja ja loomakasvatusjuhina nii Kivi-Vigalas kui Reveris. Trigonisse kutsuti ta tööle 2006. aastal. Enne seda oli Nigula Piima tegevjuht, rajas Läänemaale uue lauda ja tõstis sealse karja piimatoodangut mitmesaja
kilo võrra lehma kohta.
Piimatootmine Eestis on koondunud Trigon Dairy Farming Estoniasse (TDFE), mille peakontor asub Tallinnas. Margus Muld on juhatuse liige, samuti on ta OÜ Kaiu LT, Kärla põllumajandusühistu TÜH ja ASi Väätsa Agro juhatuse liige. Kokku on nendes ettevõtetes 7000 looma (sh noorloomad), kellest 3600 on lüpsilehmad. TDFE valduses on 8100 ha põllumaad, sellest 4300 ha omandis. Kaiu ja Kärla farmid osteti 2006. aastal ning renoveeriti seejärel täielikult. Väätsa farm osteti 2012. aastal ja uus laut 80kohalise karussell-lüpsiplatsiga ehitati 2013. Kõik farmid on piimatootlikkuse poolest Eesti parimate seas. Nii ongi selle mehe vastutushaare väga avar – juhtida tuleb korraga kolme põllumajandusettevõtte tegevust nii, et ka kõige rängemal kriisiajal pinnale jääda.  Margus Muld on seda väga edukalt suutnud, töömahult saab teda pidada kõige hõivatumaks põllumajandusjuhiks Eestis.

Edu tagab täpne analüüs
Tippjuht selgitab, et vaid läbi toimiva juhtimisstruktuuri, täpselt koostatud eelarvete ja igakuiste kasumiaruannete analüüsi saab teha õigeid juhtimisotsuseid.
“Vastutan kogu Trigoni farmimajanduse eest – eelarved, rahavood, toodang, tehnika, söödad, väetised, taimekaitse,” selgitab Trigoni põllumajandusjuht. Ta toob esile, et väga tihe koostöö on farmide tegevjuhtide ning raamatupidajatega. Aruandeid – Exceli tabeleid – koostatakse igal nädalal. Sealt selgub hetkeseis – kas piimahind on langenud, mõni loom ära surnud või muud juhtunud. Firmas käib täpne majandusarvestus läbi eelarve ja rahavoogude range võrdluse. Kõik suuremad hanked – tehnika-, söödaostud jms – tehakse kolme farmi peale ühiselt.
“Mulle loomaarstina väga ei meeldi kirjatööd teha, aga ütlen ausalt – majandusarvestus on minu põhitööriist, mille alusel tulevad investeerimisotsused, sööda- ja tehnikaostud,” teatab tippjuht.
Praktikuna oskab see mees näha kogu tootmisprotsessi ning vajadusel igas üksikus detailis kaasa rääkida.
“Juhtimine, töötajad, hooned, loomad – kõik on ühes valemis võrdselt tähtsad.”

Kaiu tipule peavad järgnema teised
“Loomakasvatus on lihtne – tuleb teha kõik, et lehmal oleks hea ja mugav olla. Et sööt oleks kvaliteetne, allapanu kuiv, sõnnik välja viidud. Oleks värske õhk ja valgus, lüpsiseadmed korras ning lüpsjad rahulikud,” teatab kogenud veterinaar.
Praegu on Kaiu farmis 650 lüpsilehma. Lehmi lüpstakse 2 × 20 paralleellüpsiplatsil kolm korda päevas 40 lehma korraga. Mullu tootsid Kaius holsteini tõugu lehmad 12 223 kg piima lehma kohta aastas, mis on Eesti rekord. Sellise piimatoodanguni on Kaiu farmis viinud väga hea geneetilise lüpsivõimega kari, suurepärane meeskonnatöö ning täppisarvutustel baseeruv söödaratsioon.
“Kaiu loomad on parimal järjel tõuaretusega, siia saime kõige varem oma farmi ehitada ja kõige kauem oleme teinud loomade selekteerimist,” selgitab Margus Muld. Loe edasi Maalehest.

Kandidaat Margus Muld
Kaiu LT OÜ, Kaiu vald, Raplamaa.
Piimakarjakasvatus, 650 lüpsilehma aastatoodanguga 12 223 kg lehma kohta. Noorkari 650.
Maad haritakse 1800 ha, sellest pool on ettevõtte omandis.
Teraviljakasvatus: raps, oder, nisu, tritik. Rohumaadel tehakse silo.
2008. aastal valminud vabapidamisega lauda-kompleks, silohoidlad, puistesöödahoidlad. Nüüdisaegne põllutehnika.
40 töötajat.

MIS TOOB EDU
Hea organiseerimisvõime ja tipptulemustele orienteeritus.
Tulemuslik tõuaretus ja täppisarvutusel baseeruv söödaratsioon.
Oskuslik meeskonnatöö.

MARIKA OESELG, MESi nõuandeteenistuse loomakasvatuse konsulendi kommentaar:
Tulevikku vaatav juht
Margus Mulda saab iseloomustada kui ettenägelikku juhti, kes on suutnud luua aktiivse ja tulevikku vaatava meeskonna. Tal on õnnestunud teadmised, kogemused ja isikuomadused juhina realiseerida. Arutelude käigus on püütud ettevõtte arengu jaoks leida parimad lahendused, kasutades kõrge kvaliteediga nõuannet ja kaasates tulevikku suunatud teavet USA nõustajatelt. Ühes intervjuus on Margus öelnud, et hindab ka töötajates avatud mõtlemist, korrektsust ning järjekindlust oma toimingutes.

mul-on-teatud-kogemused-ja-hakkama-ka-olen-saanud-oleme-koikidest-krii-79553654Ahti Kukk on hoidnud põllumajandusettevõtete Selja OÜ ja Piistaoja Katsetalu OÜ tegevuse kasumlikuna ka kõige raskemal kriisiajal.
“Pean oma üheks tugevaks küljeks rahalugemise oskust. Kui tead, palju sisse tuleb, siis pead alati vaatama, et väljaminekud sissetulekuid ei ületaks,” on Ahti Kuke esimene põhimõte. Mees juhib praegu mitut osaühingut – Seljat ja Piistaoja katsetalu.

Kuna kogenud põllumajandusjuhi üks motosid on see, et üle võimete elada ei saa elada, on Selja osaühing juba aastaid silma paistnud range ja täpse majandusarvestusega.

“Eesti põllumajandusmaastikul on lausa ime, kui firmas pole ühtki maksmata arvet. Põhjus on see, et Ahti Kukk on väga tugev majandusmees,” kiidab kaasvõitlejat aasta põllumees Lembit Paal, lisades, et Ahti Kukk on ääretult täpne, usaldusväärne ja juhib väga oskuslikult suurfirmat läbi karide. “Oleme
kriisidest suutnud suuremate tagasilöökideta välja tulla,” kinnitab Kukk napisõnaliselt.

Suurmeeste sünergia
Selja osaühing majandab Pärnumaal kunagise Vändra katsesovhoosi maadel, mis omal ajal hõlmas nii Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi kui ka Theodor Pooli Piistaoja katsetalu.

1990. aastatel toimunud põllumajandusreformi käigus jäid riigile nii Jakobsoni talumuuseum Kurgjal kui Piistaoja katsetalu. Üks osa endisest sovhoosist tehti 1993. aastal Selja osaühinguks, mille osanikeks said endised sovhoosi töötajad. Nende seast valiti Kukk Selja OÜ juhiks.

Ahti Kukk lõpetas EPAs zootehnika erialal 1982. aastal. Vändra katsesovhoosi tuli ta Laekvere kolhoosist 1990. aastal direktori asetäitjaks loomakasvatuse alal.

“1993. aastast töötan Selja osaühingus, 2014. aasta 1. jaanuarist ka Piistaojal,” selgitab Kukk. 2012. aastal osteti Piistaoja katsetalu, mis on nüüdseks ühtse juhtimise all. Selja OÜ omanikud on viimastel aastatel vahetunud, tänavu kevadest on firma omanikuks Estover piimatööstus ja piima saadetakse nüüd
Estoverile.

Selja osaühing on aastaid olnud edukas põllumajandusettevõte, orienteeritud tõuaretusele ja efektiivsele tootmisele.

Aastatega on piimakarja väljalüps tõusnud 7000 kg-lt aastas enam kui 10 000 kiloni lehma kohta. Praeguse suurfarmi kõrvale plaanitakse ehitada uus laut 760 lüpsilehmale, edaspidi ka noorkarjalaut, samuti silo- ning lägahoidlad.

Tänu taimekasvatusjuht Kat­rin Tiimannile on viimastel aastatel saavutatud häid tulemusi ka põldudel. Ehkki siinsed maad on savikad, on suudetud viljasaake tõsta. Aktiivselt tehakse ka maaparandustöid maaparandusühingute kaudu.

“Meil on kahe firma peale kokku ligi tuhat lehma ja noorkarjas 900 looma, söödavarumine ning silotegemine käib kahe firma peale ühiselt,” avab Ahti Kukk oma haaret, mis viimasel ajal on kahekordistunud. Ta selgitab, et omanike soov on saada lehmadelt üha rohkem piima. Et lüpsiplaani täita, tuleks karja suurendada.

Ettevõttele kuuluvate suurlautade ümbrus on asfalteeritud, lisaks kõrgetele majandustulemustele on mõeldud ka heakorrale.

Põllumajandusvaldkondade kõrval on firma juhid pidanud väga oluliseks ka Selja küla arendamist ning küla tegemiste edendamist. 1997. aastal ehitati siia osaühingule kuuluv bensiinijaam, ettevõte avas söökla, remonditöökojas saavad teenust ka kohalikud talumehed. Osaühingule kuulub külas mitu korterit, mida saab üürida oma töötajatele.

Loe edasi Maalehest.

Kandidaat Ahti Kukk
Tori vald, Pärnumaa.
Selja OÜ, Piistaoja Katsetalu OÜ.
Piimatootmine, teraviljakasvatus.
Selja OÜ piimakari 571, keskmine aastatoodang 10 600 kg lehma kohta.
Piistaoja katsetalu OÜ piimakari 403, keskmine aastatoodang 10 100 kg lehma kohta.
Eesti holsteini tõugu veiste tõuaretus, rohusöötade ja teravilja kasvatamine veisekasvatuse tarbeks.
Maad kasutatakse kokku 2450 ha, sellest omandis on 700 ha. Teravilja keskmine saagikus 3–5 t/ha. Töötajaid on 64.
MIS TOOB EDU
Täpsed majandusarvestused, osavad investeeringud. Pikaajaline tõuaretus, kaasaegsed põllumajandusmeetodid. Suured kogemused.
MARIKA OESELG, MESi nõuandeteenistuse konsulent:
Ahti Kukk on pühendunud karjakasvataja. Mu esimene kohtumine Selja osaühinguga oli mitu aastat tagasi, kui käisin ettevõtte lüpsjaid koolitamas. Ahti Kuke tegemiste kohta saab jagada vaid
tunnustavaid sõnu. Ta on ennast pühendanud piima­karjakasvatusele. Teda ise­loomustatakse rahuliku ja tasa­kaalukana, juhina on ellu viinud häid otsuseid, teinud õigeid investeeringuid. Omanikuvahetustest hoolimata on mõlema tugeva osaühingu elu endiselt keerelnud piimatootmise ümber Ahti juhtimisel.

Tõuaretust tundvad spetsialistid peavad nende farmi­de lehmi välimiku poolest väga ilusaks. Kiidusõnu öel­dakse heal tasemel noorkarjakasvatuse kohta, kus tõumüügiks sobiks pea kõik mullikad.

Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 17. korda.Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi. Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.

aianduses-on-vaga-oluline-emotsioon-mida-me-lillede-ilust-saame-teatab-79485844Mihkel Saar rajas koos partneriga kaasaegseima iluaiandusettevõtte Hansaplant ning kasvatab nüüd 180 000 püsilille- ja roosiistikut aastas.

“Lilleäri on mõnes mõttes raske, aga samas väga põnev. Me peame tootjatena igal aastal midagi uut ja huvitavat välja mõtlema, et aiapidajaid uute lilledega köita,” teatab Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar, kes on aianduses tegutsenud juba üle paarikümne aasta.

1997 asutas ta koos Indrek Naudiga osaühingu Hansaplant, mis on nüüdseks tõusnud tuntuimaks aiandus- ja tootmiskeskuseks. Saar vastutab siin firmas tootmispoole eest, tegeldes püsilille- ja roosiistikute kasvatamisega.

Otse Hansaplanti aianduskeskuse taga on Mihkel Saare puukool, mis laiub paaril hektaril. Siin on tihedas rivis avamaal, kasvumajades ning potistatud kujul kasvamas püsililled ja roosid. 7000 m2 on katmikala, hiljuti kerkinud logistikahallis paikneb konteinerites reas müügiks minev kaup.

20 aastat puukooli

“Eestlased on väga usinad kodukaunistajad. Püüame pakkuda neile võimalikult ilusaid, huvitavaid ja kindlasti kõige kvaliteetsemaid istikuid, millest neil oleks hiljem aias rõõmu aastateks,” räägib Mihkel Saar.

Lisaks püsililledele ja roosidele turustatakse puukooli kaudu oma klientidele ka köögivilja-, maasika- ja maitsetaimi, mida kasvatatakse siinsamas Kiili vallas OÜs Sepalilled.

Kui Mihkel Saar oma firmaga alustas, rajas ta 1997. aasta kevadeks Harjumaale Kiili valda Vaelasse puukooli, kus esialgu kasvatati okaspuid ja lehtpõõsaid, hiljem lõpetati põõsakasvatus ära ning spetsialiseeruti ainult püsilillede ja rooside kasvatamisele eesmärgiga leida turgu Eestis ja raja taga.
Edasi loe Maalehest.

Kandidaat Mihkel Saar
OÜ Hansaplant.
Kiili vald, Harjumaa.
Püsilille- ja roosiistikute kasvatus.
Kaubamärgi “Mihkel Saar puukool” all kasvatatakse 180 000 taime aastas, peamiselt püsililli ja roosiistikuid, sealhulgas kõrrelisi ja kiviktaimla taimi. Püsililli on 300 sorti ja roose 55 sorti.
Maad kasutatakse istikute kasvatamiseks 2 ha, millest 7000 m2 on katmikala.
Automaatsed kastmis- ja väetamissüsteemid, suletud veeringe istikuplatsidel, kaasaegne potistamistehnoloogia.
Toodang turustatakse aianduskeskustes, 25% toodangust eksporditakse Soome.
6 töötajat ja 3–4 hooajatöötajat.

MIS TOOB EDU
Nõudlikkus ja tipptulemustele orienteeritus. Uudne tehnoloogia ettevõttes. Osav turustus ja toodangu eksport.

 

Kommentaar

Tegija iluaianduses
Mihkel Saar on iluaianduse valdkonnas üks parimaid tegijaid Eestis. OÜ Hansaplanti tootmisjuhina on tal kindlad sihid ja eesmärgid just selles osas, kuidas ja mil viisil oma ettevõtmises tegutseda. Mihklil on väga hea pea matemaatikas – see on ülioluline, et ettevõttes asjad aetud ja üleüldse ettevõtmisest asja saaks.
Mihkel on suutnud luua ettevõtmise, mis küünib Euroopa parimate tasemele. Eesti Aiandusliidu liikmetena oleme koos käinud koolitusreisidel, ja võin öelda, et ta on ka professionaalsel tasemel fotograaf. Tal on väga hea silm ja käsi tabada hetki, mida tasub jäädvustada.

ANNELI AASNA, MESi nõuandeteenistuse aianduse konsulent

toin-valismaal-opitud-uudsed-aiandusvotted-eestisse-raagib-paavo-otsus-79194665Suurim katmikalal maasikakasvataja Paavo Otsus Tartumaalt pakub tarbijatele värskeid maasikaid terve suve ja külmkuivatatud marju aasta ringi.

“Esimesed maasikad said valmis juba neli nädalat varem kui Eestis tavaliselt,” teatab Aran PM osaühingu omanik Paavo Otsus uhkelt. Ta on võtnud eesmärgiks maasikahooaega Eestis igati pikendada, pakkuda kodumaist marja juba juuni algusest kuni sügiseni välja. Sest miks peaksid meie tarbijad leppima Hispaania või Kreeka importviljadega?

“Soovin, et Eesti tarbijal oleks võimalus pikema aja vältel kodumaist marja poest osta ja süüa,” toob esile marjaistanduse omanik, kelle edulugu teeb kadedaks nii mõnegi kaasmaalase. Oma karjääri alustas ta maasikakorjajana Šotimaal, aga on nüüd ise tõusnud suurima katmikalaga maasikakasvanduse omanikuks. Tema Merry Berry müügiletid uhkeldavad maitsvate maasikatega AranFarmingu kaubamärgi all pealinna ostukeskustes.

Osaühingu Aran PM maasikapõllud laiuvad Tartumaal Haaslava vallas 15 hektaril. Suvehooajal võtab ta oma põldudele maasikaid korjama ja põlde hooldama kuni sada töötajat. Tööl on suvemalevlased ja võõrtöölised peamiselt Moldovast.

Tänavu soovitakse põldudelt korjata kuni 190 tonni maasikaid, paraku on alalised vihmasajud avamaa vagudel saagikust vähendanud.

Tõi Šoti kogemuse Eestisse

Maaülikoolis finantsjuhtimise lõpetanud mees käis juba tudengina alates 2005. aastast Šotimaal maasikaid korjamas, et teenida õpinguteks lisaraha.

“Olin ühes maasikafarmis kolm suve, siis öeldi, et jäägi meie juurde tööle,” meenutab Otsus, kel sportlasevõhma raskeks käsitsitööks marjapõldudel juba jätkub. On ta ju pälvinud aastaid tagasi medaleid murdmaasuusatamises ja tõusnud mitmel korral Eesti meistriks noorteklassis. Nüüdsetele tegemistele annavad kunagised treeningud ja tippsportlase visadus palju juurde.

Nii asuski noormees peaaegu kümneks aastaks tööle välismaale, õppides ja praktiseerides Suurbritannia farmide ühenduses, algul töödejuhatajana, hiljem firma Farmcare Trading Ltd Šoti regiooni juhina värskete põllusaaduste alal.

“Rajasime Šotimaale ühe maa­sikafarmi ja mul õnnestus selle firma kasvus ja arengus osaleda,” selgitab Otsus. Suure aiandusfirma asutamine ja arendamine andis palju kogemusi, ideid ja inspiratsiooni. Nii otsustaski ta rakendada välismaal omandatud oskused oma firma rajamisse.

“Eestis ei olnud katmikalal maasikaid varem nii laialdaselt kasvatatud. Šotimaal maasikaid korjates nägin selles uut võimalust, mida ka kodumaal proovida, ja tõin uued aiandusvõtted Eestisse,” sõnab Paavo Otsus.

Tema ettevõtmine on suhteliselt noor. Otsus maasikakasvatusega alustada sündis 2013. aastal, sel ajal töötas ta veel Šotimaal ja pani Eestis Haaslava vallas viis kasvuhoonet põllule püsti. “Algul oli see hobiprojekt, mida hiljem laiendasin.”

2015. aastal tuli ta lõplikult Tartumaale Haaslava valda tagasi ja hakkas oma maasikakasvatust edasi arendama.

Liikuvad tunnelid põllul

Paavo Otsus on moodsasse maasikakasvatusse investeerinud pankade abiga umbes miljon eurot. Põldudele on paigaldatud teisaldatavad kiletunnelid, katmikaladele ehitatud kasvulavad, rajatud on kastmissüsteemid, soetatud vajalik põllutehnika.

Katmikalal ehk kiletunnelites kasvatab Paavo Otsus maasikaid ligi seitsmel hektaril. Kõik kiletunnelid on teisaldatavad, need paigutatakse vastavalt vajadusele erinevatele marjapindadele, et marjad kiiremini küpseks saaksid. Loe edasi Maalehest.

Kandidaat PAAVO OTSUS
Maasikakasvatus. Vaarikakasvatus, vara­jase kartuli kasvatus. Maad kasutatakse 20 ha, sellest katmikala maasikakasvatus 7 ha-l. Maasika saagikus avamaal 7–10 t/ha, kasvuhoonetes 20 t/ha. Nüüdisaegsed kastmissüsteemid põldudel, teisaldatavad kiletunnelid, külmladu. Kaubamärk AranFarming. Värskete ja külmkuivatatud marjade müük Tallinna kauplustes ja kaubanduskettides, osa toodangut eksporditakse Soome. 2 töötajat, hooajatöölisi kuni 100.

MIS TOOB EDU

Uudsed marja­kasvatusviisid ja tehnoloogia. Riskijulgus. Pikaajaline äriplaan.

ULVI MOOR, MESi nõuandeteenistuse aianduse konsulendi KOMMENTAAR
Katsetab ja mõtleb suurelt
Teeme Paavo Otsusega koostööd aiandusklastri raames, katsetades tema tunnelkasvuhoonetes kasvulaudadel taasviljuvaid maasikasorte. Paavo on kõigele uuele avatud. Kindlasti on ta üks neist inimestest, kes mõtleb suurelt ning kelle plaanid on suunatud kaugele tulevikku, et oma ettevõtet laiendada või parandada. Samas ei tegutse ta uisapäisa, vaid kalkuleerib äriplaani põhjalikult. Lühikese ajaga, mis Paavo on siin maasikakasvatusega tegelnud, on ta suutnud oma ettevõtet edendada ja on oma toodan­guga jõudnud kaup­lu­se­­kettidesse, kus lõpuks pakutakse lisaks imporditule ka kodumaist maasikat.

ivo-eenpalu-laks-traktorirooli-oma-esimest-poldu-kundma-juba-14aastase-79138944Parima taimekasvataja tiitli pälvinud Ivo Eenpalu hindab viljakasvu järgi, et tänavu võiks põldudelt saada tunduvalt paremat saaki kui mullu.

“Kui vaadata tali- ja suviviljasid, siis praegu oleme vabalt 2015. aasta saagikuse graafikus, saagid on tänavu väga head. Nüüd sõltub kõik sellest, kuidas ilma peab,” selgitab Hellema talu peremees Ivo Eenpalu.

Arukülas, kunagise Aruküla mõisa abihoonetes on selle talu keskus. Ivo vanavanaisa, kunagine riigivanem Kaarel Eenpalu sai Aruküla mõisa abihooned ja maad vabadussõjas osalemise eest. Siin peeti 1925. aastast Hellema õppe- ja katsetalu. Just Kaarel Eenpalu initsiatiivil algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon ning ta oli aktiivselt tegev ka omaaegsetes põllumeeste organisatsioonides.

Tänane Hellema talu põldude harija Ivo Eenpalu jätkab väärikalt põllutöödega suguvõsa maadel. 1990. aastatel sai tema ema Anne Eenpalu Hellema talu tagasi. Ivo läks esimest korda juba 14aastase koolipoisina traktorirooli, keegi ei olnud teda õpetanud – kohe traktorirooli ja tööle. Esimene põld oli 3,5 ha, sinna külvas ta kaera.

“Mul oli metallist 20-liitrine kanister, ostsin selle linnast diislit täis ja tulin rongiga Arukülla. Läksin põllu peale kündma, kasvatasin kaera, aga see oli tohutu tegemine,” räägib Hellema talu peremees. Ta meenutab, kuidas esimene põld oli pärast sügiskündi nii ära songitud, orasheina juurikas oli nii võimas, et sellest ei saanud jagu ka isetehtud äkkega.

Aastatega on tulnud oskused ja kogemused. Õppinud on ta õigusteadust, nii et juriidilised teadmised tulevad samuti talumajandamisele kasuks.

Tegutseb mitme valla maad

2006. aastal haris Eenpalu juba 120 hektarit maid, kasvatas nisu, rapsi ja otra. Nüüdseks on haritavat maad juba 1200 hektarit ja põldudel vurab uusim põllutehnika. Osa tehnikast, näiteks 6meetrine külvik Amazone on soetatud PRIAabiga, kaks Case’i kombaini on ostetud omavahenditest. Eenpalu kiidab 2014. aastal soetatud roomikutega Case IH 7230 kombaini võimekust, kuna sellega saab koristada igasuguse niiskuse ja saagikusega vilja ning roomikutega pääseb paremini läbi ka turbamaadest.

Eelmine, heitlike ilmade ja madalate turuhindade tõttu karm vilja-aasta on sundinud teraviljakasvatajaid üha enam mõtlema riskijuhtimisele, et ka raskematel aastatel pinnale jääda.

Nii on ka Ivo Eenpalul taskus mitu riskiplaani – ta ei panusta ainult ühele kaardile, vaid püüab riske jagada, seda nii eri viljakultuuride-sortide kasvatamisel, viljahindade fikseerimisel kui ka logistiliselt tööde juhtimisel.

Tema haritavad põllud on mitmekümne kilomeetri ulatuses laiali üle Harjumaa. Eenpalu harib maad Raasiku, Anija ja Jõelähtme vallas. Põldudel kasvatab ta suvi- ja talinisu, otra, rapsi, uba. Kultuurid on grupeeritud vastavalt sordile ja valmimisajale, et tehnika- ja logistikakulud oleksid madalamad. Loe edasi Maalehest.

Kandidaat Ivo Eenpalu

Hellema OÜ, IVO EENPALU FIE. Raasiku vald, Harjumaa. Teravilja- ja rapsikasvatus. Maad haritakse 1200 ha. Suvi- ja talinisu, raps, uba. Keskmine teraviljasaagikus 5 t/ha, rapsi saagikus 3 t/ha. Nüüdisaegne põllutehnika. Neli töötajat.

MIS TOOB EDU

Riskijuhtimine teraviljakasvatuses. Tasakaalukas majandamine. Töö aluseks on miinimum- ja maksimumplaan.

KOMMENTAAR
Tunnustatud arvamusliider

Ivo Eenpalu on vähem kui kümne aastaga kasvanud tagasihoidlikust, pisut ujedast noortalunikust suure taimekasvatusettevõtte juhiks ja põllumajandusvaldkonna tunnustatud arvamusliidriks.

See tagasihoidlikkus ja rahulik meel iseloomustavad teda nüüdki, aga peale selle on tal ka põllumehele nii vajalikud sihikindlus, töökus ja edasipüüdlikkus. Üle kõige hindan Ivo juures seda, et ta ei hakka ka raskel hetkel kurtma, vaid otsib lahendusi ja tegutseb läbimõeldult, et edaspidi asjad paremini oleksid.

tuleme-iga-paev-hea-meele-ja-ohinaga-toole-teatavad-linda-pajo-ja-kerm-79057896Linda Pajo ja Kermo Rannamäe toodavad moodsas Andri-Peedo kitsetalus toorpiima, toovad peagi Eesti turule kitseliha ning otsivad täiusliku maitsega kitsejuustu.

Kahe naaberriigiga piirnevasse Misso valda Võrumaal kolisid kunagised linnainimesed kaheksa aasta eest. Nüüdseks on neil kaks väikest poega, moodne kitsefarm 215 tüüringi tõugu kitsega ning paljutõotav tulevik kitsejuustu tootmises.

“Minu unistus on üht ja väga head juustu teha,” teatab perenaine Linda Pajo tagasihoidlikest, ent ambitsioonikatest plaanidest. Viis aastat on poodides müüdud Andri-Peedo talu kitsepiima ja nüüd võetakse ette juustutegu.

Kitsi peavad aasta noortalunikud koos vanaperemehe, Pajo isa nõu ja abiga juba maale kolimisest alates. Viimaste kuude jooksul on kitsepidamine peretalupidamisest suuremaks kasvanud.

Suve alguses avasid kitsepidajad Kimalasõ külas 1500ruutmeetrise lauda, moodsa lüpsiruumi, Eestis ainulaadse heinakuivati, meierei ning tapamaja. Lähiaastatel kasvab sõbralikest saksa verd kitsedest koosnev kari 500pealiseks.

Praegu seisavad laagerdusruumi tühjadel riiulitel esimesed juustupartiid. Esimene aasta uues farmis ongi plaanitud juustuteo selgekssaamiseks. Talupidajad ei soovi oma sortimenti liiga laiaks ajada, et jõuaks valitud tooted võimalikult kvaliteetsed teha, neid piisavalt toota ning reklaamida.

“Kõigil on ju eelarvamus kitsepiima suhtes,” tunneb Linda Pajo eestlaste skeptilisust. Ta räägib, et talu külastavad lapsed joovad kitsepiima julgemalt kui lapsevanemad. Nii mõnigi lapsevanem julgeb piima proovida alles siis, kui laps on seda endale juurde küsinud.

Valge- ja pruunitriibulise näoga tüüringi tõugu sarvikud ei ole rekordilise piimaanniga, küll aga on loomad tugeva tervisega ning nende piim maheda maitsega. Selle tõu kitsede piimale ei tule perenaise sõnul kurikuulsat spetsiifilist maitset juurde.

“On aretatud ka tugevama maitsega piimaga tõuge, et teha tugevama maitsega juustu. Eestlastele aga meeldib pigem maheda maitsega juust,” ütleb peremees Kermo Rannamäe.

Peamine piima kvaliteedi tõstja on see, et laudas vabapidamisel olevad loomad ei söö silo, vaid oma heinamaadelt saadud värsket ja kuivatatud heina. “Maailma kõige paremad juustud on tehtud heinapiimast,” teab perenaine. Loe edasi Maalehest.

KANDIDAAT Linda Pajo ja Kermo Rannamäe

Andri-Peedo talu OÜ. Misso vald, Võrumaa. Kitsepiima tootmine. Lüpsikitsi 110, sokkusid viis, noorloomi 100. Karja päevane piimaand 250 liitrit. Rohumaa 44 ha, sellest 20 ha omandis. Moodne tehnoloogia ja ainulaadne heinakuivati. Kaks lisatöötajat.

MIS TOOB EDU

Uudsed lahendused. Töö peretaluna. Oma niši otsimine.

KOMMENTAAR

Väga inspireeriv talupere. Minnes mõtetes mitu aastat tagasi, meenub üks vihmane suvelõpu pärastlõuna: Riia–Pihkva kivitee, Eesti Vabariik, Misso, autorattad vajuvad pehmesse kruusateesse ja miski ei ennusta, et päike välja tuleks. Aga tuleb – mulle üllatuseks! Andri-Peedol ootavad mind Linda ja Kermo – inimesed, kes on kui konsulendi unistus: ise täis tahet ja teadmist ning huvitatud kuulama iga võimalikku nõuannet. Piisavalt analüüsi- ja kriitikameelt, et langetada ise otsused. Ja mis kõige olulisem – väga soojad suhtlejad. Hästi inspireeriv on kohata inimesi, kelle empaatia ja ettevõtlikkus suurepärase kombinatsioonina edu toovad. Neilt on palju õppida, nii teistel ettevõtjatel kui ka konsulendil.

ANTS KUKS, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse esimees

pererahvas-roomustab-et-rautsi-talu-koogiviljal-on-nii-hea-minek-pildi-78990832Saaremaa aasta põllumeheks valitud Aarne Põri kasvatab Rautsi talus koos perega teravilja ja köögivilja, talutoodang on müügil nii poodides kui ka restoranides.

“Alustasime Rautsi talus 1993. aastal, haritavat maad oli vaid seitse hektarit, ülejäänu mets ja võpsik,” meenutab Aarne Põri talu tagastamise aegu.

Pere majandab ajaloolises Rautsi talus. See on alguse saanud XIX sajandil Võhma külas kunagises Maasi vallas Saaremaal. Peremees meenutab, kuidas vanaema otsustas 1990. aastatel, kellele lastelastest talupidamine koos 60 hektari talumaaga anda.

“Minul oli lastelastest ainsana põllumajandusharidus, nii see liisk mulle langeski,” lausub peremees, kes on aastatega tõusnud üheks tuntumaks põllumeheks Saaremaal.

Vanavanemate talukohal majandama hakanud mees on nüüdseks Saikla kandis talumaad viljakandvaks harinud. Põldudel on saagikus tõusnud 2,5 t/ha-lt kuue tonnini hektarilt ja poeg Taavi abiga köögiviljakasvatus üha laieneb.

Talus FIEna majandava peremehe kõrval on maaülikoolis õppinud Taavi Põri asutanud tallu oma osaühingu SaiTklaP, olles isale parim partner ja abimees kõigis talutöödes. Pereema Jana juhib siin talus töötegemist ja teatab, et tema rida on köögiviljakasvatus, kus käsitsitööd on kõige rohkem, alates peenarde-vagude rohimisest ning lõpetades saagikoristuse ja müügiks ettevalmistamisega. “Vaatan, et igale poole töökäsi jaguks ja suunan inimesed appi sinna, kus parajasti vaja,” selgitab Jana.

Rautsi taluõuel kihab elu – lisaks pererahvale askeldavad siin nende lapsed, lapselapsed, abitöölised. Tallu on vabatahtlikuna appi tõtanud Šveitsist saabunud neiu, nii et räägitakse läbisegi eesti ja inglise keeles.

Mingit kurtmist ja hala raske elu üle ei kuule. Pererahval on sära silmis, oma talutööst tuntakse rõõmu. Aiavili kasvab sirges rivis kile all, kasvuhooned on pungil tomateist ning köögiviljal on kohalikes majutuskohtades ja poodides hea minek.

Andis osa talupidamisest pojale

2011. aastal andis Aarne Põri aiasaadustetootmise üle oma pojale Taavile koos 17 hektari maaga. Isa vastutada on teravilja- ja rapsikasvatus, samuti kõik teised taimekaitsetööd. Samas kõiki muid töid tehakse ühiselt nagu peretalus ikka. Toodangut turustatakse “Rautsi talu” kaubamärgi all. Maid haritakse 250 hektaril.

“Põldudel on suvi- ja talinisu, oder, suviraps ja uba, viljakoristus käib meil siinkandis koostöös läbi Pöide maaviljelusühistu,” selgitab Aarne Põri. Ta lisab, et kõige nõrgemaks kohaks on vilja saatmine mandrile, samuti vilja kuivatamine.

Taluõues Saikla külas on reas kasvuhooned, peenardel kile all kasvavad salatid. Kokku kasvatatakse katmikalal ja avamaal üle 20 eri nimetuse aiasaadusi. Loe edasi Maalehest.

 

Kandidaat Aarne Põri

■ Rautsi talu.

■ Orissaare vald, Saaremaa.

■ Köögiviljakasvatus katmikalal 500 m2-l ja avamaal 5 ha-l. Kapsas, tomat, kurk, porgand, kaalikas, salatid, peet, till, maasikad jm aiaviljad.

■ Kartulikasvatus 14 ha-l.

■ Teraviljakasvatus 230 ha-l. Nisu, oder, tritik, uba, raps.

Teravilja keskmine saagikus 4-5 t/ha.

■ Kartul ja köögivili on müügil Saaremaal Coopi kauplustes, Tallinnas ja Harjumaal Selverites, restoranides.

■ Viis palgatöötajat.

KOMMENTAAR

Üle kahekümne talutoote

Rautsi talu peremees Aarne Põri on väga töökas. Enam kui 20 aastat on ta kasvatanud köögivilja, selles on leidnud oma turuniši. Lisaks tavapäraste köögiviljade kasvatamisele on ka põnevaid kultuure, näiteks mitut värvi porgandeid ja peeti. Talu toodangu sortimenti kuulub üle 20 nimetuse. Edukaks on Rautsi talu teinud mitte ainult suurepärane toodang, vaid ka oskuslik müügitöö poja abiga, kõik on läbi mõeldud ja paigas.

Aarne Põrile on oluline, et kohalik toit jääks kindlasti ka Saaremaale – tema teeb seda, varustades kohalikke koole ja lasteaedu.

VEEVE KAASIK, MESi nõuandeteenistuse konsulent